Kodu varjulised nurgad on toataimedele kasvamiseks keerulised kohad. Taimemaailmast leiab siiski ka toataimi, kes neid pimedamaid nurki elavdavad ning kelle välimus ja heaolu valgusepuuduse tõttu ei kannata.

Looduses käib taimede vahel pidev võitlus paremate valgustingimuste pärast. Troopikametsade puud sirutavad jõuliselt oma kroone päikesekiirte suunas, samas kui alusmetsa taimed toituvad valgusest, mis puudest üle jääb. Valguse puudust aga kompenseerib niiskus - reeglina on varjus kasvavad taimed üsna niiskusnõudlikud.

See tähendab, et ka tubastes tingimustes vajavad varjutaluvad taimed kasvuperioodil rikkalikku kastmist ning paljud neist ka regulaarset piserdamist toasooja veega.

Pärast kasvuperioodi ehk sügisel ja talvel tuleks varjutaluvaid toataimi kasta ettevaatlikult, jälgides, et muld on enne igat kastmiskorda pealt tahenenud. Vastasel juhul võib mullapinnale tekkida hallitus.

Märtsist septembrini vajavad taimed kindlasti ka väetamist iga kahe nädala tagant, et vähest valgust kompenseerida.

Varjuga käib sageli kaasas ka jahedus, seega jälgi, et kasvukoht ei muutuks lisaks valguse puudusele taimede jaoks ka liiga jahedaks.

Valgustingimused vähenevad järsult

Kui meile tundub, et tuba on piisavalt valge, siis taimede jaoks tegelikult mitte. Isegi aknalaual – olenevalt akna puhtusest, suurusest, ilmakaarest, aastaajast, akna taga olevatest puudest või majadest, saab taim kätte vaid 40–60% välisvalgusest.

Toa sissepoole liikudes väheneb see kordades. Maksimaalsed valgustingimused on tagatud taimedele, kes asetsevad kuni meetri kaugusel aknast. Kahe meetri kaugusel paiknevad taimed saavad neli korda vähem valgust ja kolme meetri kaugusel aknast saavad taimed juba üheksa korda vähem valgust.

Võid teha ka katse. Proovi lugeda ajalehte kohas, kuhu kavatsed asetada taime. Koht on taime jaoks liiga pime, kui ajalehte lugeda on ebamugav, eeldusel, et sinu silmanägemine on korras.

Inimene on võimeline talvepimedusega kohanema, taimed aga mitte. Seetõttu saab talveperiood paljudele taimedele saatuslikuks ja nad hukkuvad valguse puuduse tõttu.

Taimevaliku planeerimine

Toataime asukohta on vale valida ainult ruumikujundusest lähtudes, vaid taimele tuleb leida koht, kus ta ei jää kiduma.

Toa- või kontorinurki, mis jäävad taimedele liiga varjuliseks, võid elustada lühiealiste õitsvate hooajataimedega.

Kehvade valgustingimustega leppivate taimede puhul võiks 4-meetrine kaugus aknast siiski olla maksimaalne.

Varjutaimede lehestik on pea alati tumeroheline. Kui mõnel liigil esineb nii tumeroheliste kui ka kirjude lehtedega sorte, siis taimedele koha leidmisel arvesta, et kirjulehised on alati valguse suhtes nõudlikumad.

Enamlevinud varjutaluvad toataimed

Aglaoneema

Aglaonema

Aglaoneema paljudest liikidest sobivad varjulisemasse kohta üleni roheliste lehtedega variandid, nt malbe aglaoneema. Ta vajab kõrget õhuniiskust, sagedast piserdamist. Kasvab paremini madalas potis. On aeglase kasvuga.

Jaapani fatsia

Fatsia japonica

Kasvab hästi valges kasvukohas, kuid tuleb toime ka vähese valgusega. Vajab rammusat huumusrikast mulda ja niisket õhku – piserda teda aeg-ajalt toasooja veega. Puhasta kord kuus taime lehti.

Roniv filodendron

Philodendron hederaceum

Taim on kiire kasvuga. Kui soovid tema kasvu pidurdada, kasuta väiksema lämmastikusisaldusega väetist. Taime õhujuured võib suunata potti mulla sisse. Oksi, mis segama hakkavad või välja venivad, kärbi või lõika välja kevadel. Lehtede regulaarne puhastamine tolmust on väga vajalik.

Havisaba

Sansevieria

Vähenõudlik ja vastupidav sukulent. Tuleb hästi toime ka poolvarjus. Ideaalne taim jahedatesse kodudesse, sest armastab pigem jahedapoolset temperatuuri kui väga sooja. Ümberistutamist vajab harva. Enne järgmist kastmiskorda veendu, et muld on tahenenud, eriti oluline on see talvel!

Kollase leheservaga sordid eelistavad valgemat kasvukohta kui tumerohelise lehestikuga sordid. Kui valgust on liiga vähe, muutuvad tema lehed kollakaks!

Kõrge lehtliilia

Aspidistra elatior

Väga vähenõudlik taim. Tema suured tumerohelised lehed kasvavad välja otse mullapinnast. Ei pane pahaks tuuletõmmet, temperatuurimuutust ega varjulist kasvukohta.

Talub ka kuiva õhku, kuid kord nädalas tuleks niiske lapiga puhastada tema lehti tolmust, et valgus paremini lehepinnale pääseks. Väetamisega tuleb olla ettevaatlik, sest aeglasekasvulise taimena ta sagedast väetamist ei vaja.

Pesa-raunjalg

Asplenium nidus

Rosetina kasvava lopsaka ererohelise lehestikuga sõnajalg. On vastupidavam kui õrnemate lehtedega liigikaaslased ja seetõttu eriti populaarne.

Kõrge nefroleep

Nephrolepis exaltata

45–60 cm pikkused sulgjad lehed moodustavad sobivates kasvutingimustes suure puhma. Teda võib piserdada kasvõi iga päev, sest armastab kõrget õhuniiskust! Sobib väga hästi näiteks aknaga vannituppa.

Romblehine tsissus

Cissus rhombifolia

Vana hea tuntud ronitaim, leplik nii valgustingimuste kui ka õhuniiskuse suhtes. Liiga pikaks kasvanud võrsed võib lõigata tagasi, nii moodustab taim tihedama puhma.

Tups-rohtliilia

Chlorophytum comosum

Otsese päikese käes pleegivad tema kaunid lehed kahvatuks ja elutuks, seega on varjulisem kasvukoht talle parem. Sellises kasvukohas ei kuiva ka tema muld nii kiirelt läbi.

Meeldiv monstera

Monstera deliciosa 

Monstera ei pea kasvama täispäikeses või väga valges kasvukohas. Tema suured lehed on suurepärased valgusepüüdjad.

Tõlvlehik

Spatiphyllum

Tõlvlehikule ei meeldi suvine otsene päikesevalgus. Kuigi vähese valguse suhtes on ta leplik, peab teda kevadest sügiseni rohkelt kastma. Potimuld peab olema pidevalt ühtlaselt niiske. Talvel kasta harvem, kuid kütteperioodi võib teda aeg-ajalt piserdada, sest ta tahab suhteliselt kõrget õhuniiskust. Väeta teda kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant.

Sulgvõhk

Zamioculcas

Üks vastupidavamaid ja vähenõudlikumaid toataimi. Kompaktsed taimed tunnevad end hästi suhteliselt kuivas ja isegi varjulises kasvukohas. Enne järgmist kastmist lase mullal minimaalselt 3–4 cm sügavuselt läbi kuivada. Noored kiirekasvulised varred tuleks algul üles siduda, et nad ei lamanduks.

Kollakas kuldviljakpalm

Dypsis lutescens

Sellele troopikahõngu loovale taimele sobib aasta ringi tavapärane toatemperatuur (20–22 kraadi). Kasta teda korrapäraselt, kuna ta vajab suhteliselt palju vett ja niisket mulda. Jälgi siiski, et potti või alustaldrikule ei jääks seisvat vett, see ei mõju talle hästi.

Talvel, kui temperatuur ja valgustase madalam, on taime kasv aeglasem ning siis võiks lasta mullal kergelt (aga mitte täielikult) läbi kuivada. Talle meeldib väga piserdamine!

Vääris-mägipalm

Chamaedorea elegans

Kasvab hästi ka varjulises või hajusas valguses. Taim ei talu tuuletõmbust. Suvisel ajaks peaks hoidma mulla pidevalt niiskena, kuid ka muul ajal ei talu ta läbikuivamist. Piserdada võib isegi kuni kolm korda päevas (eriti suvel ja keskküttega ruumi puhul). Lehti tuleks puhastada tolmust.

Vääris-mägipalmi ja kuldviljakpalmi kõrval talub varju hästi ka Forsteri kentiapalm!

Sebralill

Tradescantia zebrina

Tal on ebaharilikku värvi lehed, kust leiab nii rohelist, lillat kui hõbedast tooni. Talle meeldib rippuda ning soe kasvukoht eemal otsesest päikesevalgusest. Väga varjulises kohas kipub lehtede värv siiski tuhmuma.

Loe lisaks

• Kuidas leida oma koju õige toataim?
• 10 parimat suurt toataime
• Sinu tubased lemmikud sügisel ja talvel
• Ümbrispoti ja taime kooskõla loob mulje

...

Pildid: Unsplash/Annie Spratt