Priimula hooldamine

Värviküllane priimula tuletab meile meelde, et kevad on lähenemas.

Priimulate õierohkus, nende värvus ja ka õite mitmekülgsus on äärmiselt tähelepanuväärne ja mõjuv. See annab kodule tõelise positiivsuse laengu.

Priimulate perekond on suur ning kokku kuulub sellesse üle 430 liigi. Need õitsvad taimed, keda aasta alguses aianduskeskustes müüakse, on varretud priimulad (Primula vulgaris).

Nende erksate õite värvus on väga mitmekesine – valgest tumesiniseni. Pane tähele – lõhnavad vaid kollased õied!  

Enamasti tuntakse varretut priimulat hooajataimena, kuid tegu on siiski püsikuga, kelle saad kevadel aeda istutada.

Selleks, et ta kuni istutamiseni toas vastu peaks, anname mõned soovitused.

Priimula hooldamine toas

Sobivates tingimustes õitsevad priimulad toas 3–4 nädalat.

Tema kasvukoht toas võiks olla jahe (võimalusel alla 20 kraadi) ja võimalikult valge, siis õitseb ta kauem. Päikese käes kuivab ta kiiremini ning sel juhul tuleks kastmisega olla hoolsam.

Muld peaks potis olema ühtlaselt niiske, kuid mitte liigniiske! Väldi ka taime läbikuivamist. Taime juurestik on õrn ning nii ülekastmisel või ärakuivamisel taime enam päästa ei õnnestu.

Priimulat on soovitatud kasta altpoolt. See tähendab, et asetad vee alustaldrikule ja lubad taimel 20–30 minutit juua (kuni muld on muutunud niiskeks). Nõruta seejärel taim ja kalla üleliigne vesi ära.

Vaata iga päev üle priimula õied – kõik närbunud õied eemalda. Samuti nopi ära kollakaks läinud lehed, nii peab taim kauem vastu.  

Kord nädalas võid kastmisveele lisada õitsvate toataimede väetist, mis tagab, et taimel on jaksu õitseda.

Pärast õitsemist

Kui priimula on õitsemise lõpetanud, siis jätka kastmist ja hoia muld niiske, kuid väetada ei ole enam vaja. Hoia teda võimalikult jahedas kohas. Vajadusel jätka kollakaks läinud lehtede eemaldamist.

Pärast välisõhuga harjutamist võid taime aprilli lõpul peenrasse istutada. Suvel kogub ta jõudu ning õitseb taas juba järgmisel kevadel.

Varretu priimula õitsemisaeg on aprill-mai ning sageli õitsevad nad uuesti ka sügisel.

Õues vali talle kasvupaigaks poolvarjuline, parasniiske huumusrikka mullaga koht. Liigniiskust ega üleujutust taim ei talu. Kuival ajal tuleks priimulaid kindlasti ka kasta.

Tegemist on külmakindla püsikuga, mis ei vaja talveks katmist.

Varretu priimula sobib hästi kiviktaimlasse või peenra serva, kus ta õitsedes kohe pilke püüab. Peenras on nad kenad mitmekesi koos, kus nendest võib värvide järgi moodustada rõõmsaid laike.

Priimulat saab paljundada vana puhmikut jagades või ka ise seemnest kasvatades.

Priimulad aias

Varretule priimulale lisaks kasvatatakse aias peamiselt veel kõrget priimulat, äärispriimulat, kõrvikpriimulat, pehmekarvast priimulat, õrna priimulat, hambulislehist priimula, kuhikpriimulat ja tšehhi priimulat.

Priimula perekonna esindajatest kasvavad Eestis looduslikult harilik nurmenukk (Primula veris) ja pääsusilm (Primula farinosa).