Tühjana mõjuva ruumi kiireks ja efektseks täitmiseks on eriti mõjus võte suure toataime kasutamine. Midagi näiteks palmide, draakoni- või viigipuude seast…

Nad aitavad luua väga hubast atmosfääri ning püüavad iga külalise kiitva pilgu. Lisaks puhastavad nad õhku ning reguleerivad ruumis õhuniiskust.

Toataime valides mõtle läbi millised on tingimused toas: kui palju on valgust, milline on ruumi temparatuur ja õhuniiskuse tase. Kui sulle meeldib sageli tuba tuulutada, siis pead ka arvestama, et paljud taimed on tundlikud tuuletõmbuse ja toatemperatuuri kõikumise suhtes.

Õnneks on toataimed valik niivõrd lai, et ka suurte eksemplaride hulgas leidub neid vähenõudlikke, kelle kasvatamine on jõukohane igaühele.  

Siin on 10 suurt taime, kelle kasvatamist võiksid proovida!

Lüüra-viigipuu

Suurte lehtede ja silmapaistva vormiga lüüra-viigipuu sobib ideaalselt kaunistama nii kodu kui kontorit. Taim kasvab üsna kiiresti ning üldjuhul ei harune, mistõttu võib ta mõne aastaga küündida juba laeni.

Valgus ja kasvukoht. Ta eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta, kuid ei talu otsest päikesevalgust. Kasvukoht peaks olema pigem soe (18–24 kraadi). Väldi suuri temperatuurikõikumisi ning kindlasti tuuletõmbust!

Kastmine. Kasta pole teda vaja tihti ega suures koguses, kuid ole siiski kastmisel tähelepanelik – lase enne järgmist kastmist mullapinnal taheneda, et vältida ülekastmist! Tema lehti tuleks regulaarselt toasooja veega piserdada - noore taimena vajab ta enda ümber palju õhuniiskust.

Väetamine ja hooldus. Väeta teda kevadel ja suvel üks kord kuus, muul ajal mitte. Tema suuri lehti tuleks aeg-ajalt puhastada kas lapi või svammiga, sest taim on tolmu suhtes tundlik.

Bensoe-viigipuu

Lehtdekoratiivne ja väga vähenõudlik, kuid kodustes oludes võib kasvada kuni kolme meetri kõrguseks. Kasvukuju saad ise kujundada taime tagasi lõigates.

Valgus ja kasvukoht. Talle sobib kõige paremini kasvukoht täisvalguses, kuid mitte otsese päikesevalguse käes. Vähese valguse korral võivad lehed variseda. Kasvamiseks eelistab pigem jahedamat õhku. Väldi suuri temperatuurimuutusi ning tuuletõmbust.

Kastmine. Muld peab olema potis pidevalt niiske, muidu hakkab lehti maha viskama. Kuivas ruumis  tuleks teda ka piserdada.

Väetamine ja hooldus. Kasvuperioodil ehk kevadest sügiseni väetada üle nädala rohelistele toataimedele mõeldud väetisega. Talle meeldib kasvamiseks pigem väiksem pott. Tema pügamine võta ette kasvuperioodi alguses, märtsis-aprillis. See aitab kaasa tema lopsakamaks muutmisel.

Kollakas kuldviljakpalm

Kollakat kuldviljakpalmi peetakse kõige lihtsamini toas kasvatavaks palmiks. Ta on vastupidav ja vähenõudlik. Uusi võrseid kasvatab ta oma tüvelt ja seega mõjub alati lopsakana.

Valgus ja kasvukoht. Talle sobib ka poolvarjuline kasvukoht. Ideaalne on hele valgus, aga mitte otsene päike kevadisel ja suvisel perioodil! Talle sobib aasta ringi tavapärane toatemperatuur (20–22 kraadi).

Kastmine. Kasta teda korrapäraselt, kuna ta vajab suhteliselt palju vett ja niisket mulda. Jälgi siiski, et potti või alustaldrikule ei jääks seisvat vett, see ei mõju talle hästi. Talvel, kui temperatuur ja valgustase madalam, on taime kasv aeglasem ning siis võiks lasta mullal kergelt (aga mitte täielikult) läbi kuivada. Talle meeldib väga piserdamine!

Väetamine ja hooldus. Kasvuperioodil väeta taime kolm korda kuus koos kastmisveega. Ülejäänud aja aastast väetada korra kuus. Suvel võib ta viia õue varjulisse kohta.

Ääris-draakonipuu

See kaunis draakonipuu on küll aeglase kasvuga, see-eest vähenõudlik.

Valgus ja kasvukoht. Ta talub nii otsest päikesevalgust kui ka poolvarju. Kasvab hästi toatemperatuuril (18–23 kraadi). Eelistab niiskemat õhku, kuivas õhus võivad lehtedele tekkida pruunid laigud. Väldi tõmbetuult.

Kastmine. Kasta mõõdukalt aasta ringi sama tihedalt, suvel siiski veidi enam. Väldi ülekastmist, sest ta on tundlik liigse niiskuse suhtes ja see võib viia juurte mädanemiseni. Kuivemas ruumis piserda aeg-ajalt.

Väetamine ja hooldus. Kasvuperioodil väeta taime üle kahe nädala, kuid kogu talve jooksul (oktoobrist märtsini) kokku vaid paaril korral. Pigem harvemini ja nõrgema lahusega, kui vastupidi. Soovitav on võtta tema lehtedelt tolmu ja viia aeg-ajalt duši alla.

Kirjulehine ebakrooton

Taimel on silmapaistvalt suured rohelise-kollase-oranžipunased lehed. Tagasilõikamisega saad kujundada tema võra tihedaks ja sobiliku kujuga.

Valgus ja kasvukoht. Ebakrootonile meeldib valge ja soojapoolne kasvukoht, kuid mitte otsene päike. Valgus on vajalik lehtede värvuse säilitamiseks. Taime oleks vaja kaitsta suuremate temperatuurikõikumiste eest. Samuti ei sobi talle tõmbetuul.

Kastmine. Kasta kevadest sügiseni julgesti, talvel tagasihoidlikult. Jälgi, et poti alusele ei jää seisvat vett, aga mullapall ei tohi ka läbi kuivada. Kui mullapall läbi kuivab, hakkab ta lehti langetama. Kui taim on hakanud juba lehti maha viskama, võib oksi tugevalt tagasi lõigata. Et talle sobilikku õhuniiskust tagada, võiks teda aeg-ajalt piserdada toasooja veega.

Väetamine ja hooldus. Kevadel ja suvel väeta korrapäraselt (kord või kaks kuus). Taime oksi kärpides pea meeles, et tema piimmahl on mürgine ning kasuta lõikamisel kindaid.

Meeldiv monstera

Vastupidav, kauni kujuga lehtdekoratiivne monstera on juba mõnda aega tõeline trenditaim! Looduslikult on tegu ronitaimega, kes toetub puudele. Ka kodustes tingimustes vajab ta toestust.

Valgus ja kasvukoht. Monstera talub mitmesuguse intensiivsusega valgust, kuid vältida tuleks otsest päikesepaistet. Talle sobib ka jahedam kasvukoht, lühiajaliselt talub ta isegi 15 kraadi. Temperatuurikõikumised ja tuuletõmme on monstera jaoks talutavad.

Kastmine. Kasta aastaringselt korrapäraselt, jälgides, et muld oleks pidevalt ühtlaselt niiske. Taim ei talu mulla läbikuivamist. Kui lehtedele tulevad veepiisad, on see märk ülekastmisest.

Väetamine ja hooldus. Hoia ta lehed tolmust puhtad ning kuuma ilmaga piserda neid. Kevadel tuleb varsi kärpida - see soodustab uute võrsete teket. Väetada kuus korra või kaks rohelistele taimedele mõeldud väetisega. Sügisest kevadeni (oktoobrist-veebruarini) võiks väetamist vältida.

Väldi tema puhul sagedast asukoha vahetamist. Tema õhujuuri ei tohiks ära lõigata, vaid suunata võimalusel potti.

Vesipahhiira

Vesipahhiira tunned ära selle järgi, et müüdavate taimede tüvi on sageli justkui patsi põimitud ning tema lehed meenutavad pikki sõrmi. Tegu on üsna kiirekasvulise, samas vähenõudliku taimega.

Valgus ja kasvukoht. Talle sobib poolvarjuline kasvukoht, vältima peaks otsest keskpäevast päikesevalgust. Sobib tavaline toatemperatuur, kuid õhuniiskus tuleb hoida kõrgena!

Kastmine. Jälgi, et tema mullapall kunagi läbi ei kuivaks. Tema muld peaks alati olema mõõdukalt niiske. Kasta võib ka alt, vett potialusele valades ja sellel mulda imbuda lastes. Talvel kasta harvemini. Ära unusta teda ka piserdada.

Väetamine ja hooldus. Väetama peaks kasvuperioodil mõõdukalt (nt kahe nädala tagant), muul ajal ta väetamist ei vaja. Ümber võib istuda igal kevadel, kuid tema pott olgu väike! Ümberistutamisel ja ka augustis võib teha tagasi- ja kujunduslõikust, nii muutub taim tihedamaks ja hoiab võra vormis.

Hiigel-tääkliilia

Tema nimi mõjub küll väga jõuliselt, kuid taim ise on seejuures vähenõudlik!

Valgus ja kasvukoht. Tahab valget kasvukohta ning talub ka otsest päikest, kuigi seda võiks vältida. Talub hästi ka kuiva õhku. Talvel võiks kasvukoht olla jahedam, liiga soojas kipub taim välja venima (sama juhtub ka liiga hämaras kasvukohas). Jälgida tuleks, et kasvukoht on õhurikas.

Kastmine. Kasta regulaarselt, talvel aga tagasihoidlikult. Keskküttega ruumis võib aeg-ajalt piserdada.

Väetamine ja hooldus. Kevadel-suvel anna talle väetist regulaarselt, muul ajal mitte. Väikesi taimi võib vajadusel ümber istutada, kuid suured taimed võivad mitmeks aastaks samasse potti jääda, kuid vaheta välja ülemine kiht (5 cm) mulda. Ümberistutamise aastatel tuleks väetamist vähendada või üldse mitte väetada.

Suveks võid taime õue või terrassile viia, kuid lase alguses tal mõned nädalad varjulises kohas aklimatiseeruda.

NB! Hiigel-tääkliilia kõrval on toataimedena levinud ka aaloelehine tääkliilia ning omavahel on nad väga sarnased. Nende eristamiseks katsu lehe tippu! Aaloelehise tääkliilia lehe ots on väga terava tipuga, hiigel-tääkliilial mitte.

Forsteri kentiapalm

Üks populaarsemaid toapalme on väga kaunis ja ühtlasi vähe hoolt nõudev taim. Vastutasuks toob ta tuppa tõelise troopilise meeleolu!

Valgus ja kasvukoht. Talle sobib poolvari, kuid saab hakkama ka varjulisemas kohas. Tunneb end hästi tavalisel toatemperatuuril.

Kastmine. Kasta regulaarselt, et hoida mullapall ühtlaselt niiske. Kui taim ei saa piisavalt vett, siis ta leheotsad ja lehealged kuivavad. Ka talle meeldib, kui teda korrapäraselt toasooja veega piserdada.  

Väetamine ja hooldus. Suvel võiks teda väetada. Puhasta aeg-ajalt tema lehti. Ta ei taha liiga suurt potti ega vaja igal aastal ümberistutamist.

Vääris-mägipalm

Valgus ja kasvukoht. Kasvab varjulises või hajusas valguses. Otsest päikesepaistet tuleks vältida aprillist septembrini. Temperatuur kasvukohas peaks olema soe või jahe (16–20 kraadi). Puhkeperioodil (talvel) peab õhk olema veelgi jahedam (15 kraadi). Ta ei talu tuuletõmbust.

Kastmine. Suvisel ajaks peaks hoidma mulla pidevalt niiskena, kuid ka muul ajal ei talu ta läbikuivamist. Piserdada võib isegi kuni kolm korda päevas (eriti suvel ja keskküttega ruumi puhul).

Väetamine ja hooldus. Kevadest sügiseni väetada kord kuus, muul ajal ei ole see vajalik. Lehti tuleks puhastada tolmust. Kui leheotsad on muutunud pruunikaks, võib neid kääridega kärpida. Suvel võib mägipalmi viia õue.

Tema kasvupott peaks olema väike ja kõrge, kuna taim kasvatab juuri pigem pikkusesse kui laiusesse. NB! See kehtib enamiku toapalmide puhul!

Loe lisaks

• Kuidas leida oma koju õige toataim?
• Sinu tubased lemmikud sügisel ja talvel
• Ümbrispoti ja taime kooskõla loob mulje

Pildid: Hortes; Unsplash/Jazmin Quaynor