Püsilillede maailm on väga lai. Allpoolt leiad kõige populaarsemad püsikud meie kliimas kasvatamiseks. Loe lähemalt kuidas selles orienteeruda ja kuidas püsilillede eest hoolitseda nii, et saaksid nende ilu nautida aastaid.

Terve suve õitsevad püsililled

Salvei

Väga kauni välimusega salveid on rohkem, kui peenratäide. Salveide tervendavat toimet kirjeldab kõige paremini just nende nimi, sest salveid said oma nime ladina keelsest sõnast Salveo, mis tähendab “tervendada” või “päästa”. Salveide mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike ravimiseks ning salveiteed tarbitakse suu- ja kurguhaiguste, seedehäirete, maksa- ja neeruhaiguste korral. Salveid ravimina kasutades tasub olla ettevaatlik, sest selle rohke ja pikaajaline tarvitamine võib tekitada krambihooge ja meeltesegadust.

Aedsalvei

Aedsalvei (S. officinalis) on Vahemeremaadest pärit mitmeaastane poolpõõsas ning teda leidub nii helelillade, siniste kui ka valgete õitega.

💡 Hea teada:
▫️  Peamiselt kasvatatakse aedsalveid eeterlike õlide saamiseks.

Leeksalvei ja kirju salvei

Eestis kasvatatakse üheaastase taimena Brasiiliast pärit leeksalveid (S. splendens) ja seemnetest kirju salveid (S. horminum).

Metssalvei

Metssalvei (Salvia nemorosa ) on puhmikut moodustav mitmeaastane rohttaim huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnas. Ta on üks meie lemmikuid just sellepärast, et ta on kiirekasvuline ning tekitab oma punakas-lillade õitega ilusa kontrasti paljude teiste taimedega, näiteks roosidega, mis kaunistavad meie aedasid oma kaunilt lopsakate õitega just praegu.

💡 Hea teada:
▫️  Metssalvei õitseb pikalt, ei ole mullastiku suhtes nõudlik, kuid ei talu seisvat vett. 
▫️  Õied on sinised, lillad, roosad või valged. Korduvõitsemiseks kärbi aeg-ajalt taime. Õitseb maist septembrini.
▫️  Metssalvei kasvab tavaliselt 60…90 cm kõrguseks ja vajab 30-60 cm kasvuruumi.
▫️  Ilu- ja maitsetaim.
▫️  Eelistab kasvada päikesepaistelises kohas ning talub ka kuivaperioode.
▫️  Naabriteks sobivad talle roosid, neiusilmad, päevakübarad ja kipslilled.
▫️  Metssalveid kasutatakse mitmete toitude maitsestamiseks.
▫️  Metssalveid kasutatakse tihtipeale tänu oma headele omadustele ja efektsele välimusele haljastuseks. Soovitav on istutada 7 taime m2 kohta.
▫️  Lumeta talvel vajab katet.
▫️  Paljundada saab seemnetega või jagamise teel, samuti poolpuitunud pistikutega suvel.

Lavendel - Mesilaste lemmik tervendaja ja rahutooja

Lavendli rahustavad ja tervendavad toimed toovad igasse koju meeldiva aroomi, mis aitab lõõgastuda ja sügavalt uinuda. Lavendli sügavlillad õied on imeilusaks kontrastiks aia roheluse keskel ning meelitavad ligi tolmendajaid, kes hoolitsevad aia püsiva õieilu eest.

Lavendel (Lavandula) on igihaljaste aromaatsete lehtpõõsaste, poolpõõsaste ja rohttaimede perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Looduslikult kasvavad umbes 28 liiki vahemeremaade kuivadel ja kivistel aladel. Kõige tuntum liik on poolpõõsas tähkjas lavendel (L. angustifolia). 

💡 Hea teada:
▫️ Arvatakse, et ingliskeelne sõna lavender tuleb ladinakeelsest sõnast lavare, mis tähendab 'pesema'.
▫️ Lavendel eelistab päikeselist ja vett hästi läbilaskvat kasvukohta, kuid ta ei ole pinnase suhtes nõudlik. 
▫️ Lavendli suurepärane kaaslane on roos. 
▫️ Lõika lavendlid tagasi kohe pärast õitsemist. 
▫️ Lavendleid saab paljundada seemnetega, kevadel ladvapistikutega ja suvel puitunud varrepistikutega. 
▫️ Seemnest külvates kasvata taimed ette ning istuta need juunis aeda 35-40 cm vahedega.

Neiusilm - Tõeliselt päikeseline kaunitar

Neiusilm (Coreopsis) on ühe või mitmeaastaste rohttaimede ja põõsaste perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast, kes kasvab looduslikult Põhja- ja Lõuna Ameerikas ning Aafrikas. Neiusilmade eriti ilusad kollased õied meelitavad ligi rohkelt mesilasi ja liblikaid ning toovad Sinu peenrasse tõelist päikesesära ☀️

💡 Hea teada:
▫️  Neiusilm sobib püsilillepeenrasse ja lillekastidesse, istuta erinevad liigid suvelilledega kokku ja naudi imeilusate rikkalike värvidega õiepuhmakaid!
▫️ Kasvukeskkonna suhtes on neiusilmad leplikud, kuid eelistavad huumusrikka mullaga, parasniisket, vett läbilaskvat pinnast ja päikeselist või poolpäikeselist kasvukohta. Talveks vajab katet. 
▫️ Kasvuajal on soovitatav närtsinud õied eemaldada, see pikendab õitsemisaega. 
▫️ Kuival perioodil vajavad neiusilmad kastmist.
▫️ Seemned võib külvata varakevadel potti või kasti, hoida taimede kasvamiseks vahet 5 x 5 cm. Vajab idanemiseks sooja temperatuuri, +18 °C kuni +21 °C. Kasta mõõdukalt, kuid mitte liiga palju. Õue tohib taimi istutada pärast öökülmade möödumist. 

Faasseni naistenõges - Vähenõudlik hea meetaim

Naistenõges (Nepeta) on püsikute perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Faasseni naistenõges õitseb kaua ning peale õitsemist varsi maha lõigates hakkab samal aastal ka teist korda õitsema.

💡 Hea teada:
▫️ Faasseni naistenõges (N. faassenii) on populaarne aedades kasvatatav põõsasjas taim, mis sobib istutamiseks peenra keskele või taha, olenevalt taime sordist ja tema kasvukõrgusest. Näiteks suureõieline naistenõges (Nepeta grandiflora) kasvab kuni 90 cm kõrguseks puhmikuks. 
▫️ Harilikku naistenõgest kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Rahustava toime poolest sarnaneb melissiga ning sobib külmetushaiguste raviks. 
▫️ Naistenõges eelistab päiksepaistelist kasvukohta ning ei ole mulla suhtes nõudlik, kuid eelistab hea vett läbilaskvusega kuiva pinnast
▫️ Paljundatakse seemnetega või puhmaste jagamisega. Naistenõges võib paljuneda ka isekülvi teel.

Kurereha - Väärtuslikult rikkalik õitseja terveks suveks

Kurereha ehk geraanium (Geranium) on püsikute ja põõsaste perekond kurerehaliste (Geraniaceae) sugukonnas. Umbes 400 liiki kasvab põhja- ja lõunaparasvöötmes, Eestis kasvab looduslikult 13 liiki. Kurereha on üks tolmendajate lemmik taim 🐝 ning sobib suurepäraselt pinnakatte- ja ääristaimeks, moodustades kiirelt ilusaid puhmikuid. 

💡 Hea teada:
▫️ Kurerehad eelistavad päikselist kasvukohta ning hea vett läbilaskvusega mullapinda.
▫️ Nad õitsevad juunist septembrini ning on vähenõudlikud ja talvekindlad püsikud.
▫️ Kasvuperioodil kärbi närtsinud õied, kuiva ilmaga kasta ning väeta aeg-ajalt. 
▫️ Kurerehad on kergesti paljundatavad jagamise teel või seemnetega. Seemnetega paljundamisel alustavad kurerehad õitsemist teisel aastal. 
▫️ Kurerehad sobivad lehestiku poolest hästi näiteks hostade ja päevaliiliatega.

Suve keskel õitsevad püsililled

Pojeng -  Pilkupüüdvalt kuninglik suveaia õitseja

Pojeng (Paeonia) on rohttaimede, pikaealiste püsikute või heitlehiste poolpõõsaste (puispojengide) perekond pojengiliste (Paeoniaceae) sugukonnast. Pojengid kasvavad looduslikult Euroopast Ida-Aasiani ja Põhja-Ameerika lääneosas. 

Hortes soovitab: Itoh-pojengid on ristandid põõsaspojengist ja rohtsest pojengist. Neil on poolpuitunud jõulised varred, mistõttu ei vaja nad toestamist. Itoh-pojengid õitsevad järk-järgult ning õite läbimõõt on kuni 20 cm. Itoh-hübriidid taluvad hästi karmi kliimaga talvesid, mistõttu on nad meil paremini kasvatatavad, kui põõsaspojengid. Lumeta talve puhul võivad siiski vajada talvekatet, eriti noorte taimede puhul. Sordi 'Cora Louise' õied on kaunis kombinatsioon valgest ja sügavlillast.

💡 Hea teada:
▫️ Pojengid on külmakindlad ja vähenõudlikud, pika õitsemisajaga ning imelise lõhnaga lilled. 
▫️ Aed-pojengi sordid jagatakse nelja rühma: lihtõielised, pool-täidisõielised, täidisõielised ja Jaapani- ning anemooniõielised. 
▫️ Kasvukohaks sobib päikeseline või poolvarjuline, viljakas, niiske ja kuni nõrga happelisusega pinnas. 
▫️ Mõningad sordid võivad vajada õitsemise ajal toestamist, eriti täidisõielised sordid.
▫️ Ole taime istutuskoha valimisel hoolas, sest pojengid ei talu ümberistutamist ja kohanevad väga halvasti. Nad peaksid jääma aastateks istutuskohta.
▫️ Eesti kliimas on parim pojengide istutusaeg maikuus. Istuta pojengid üksteisest 80–100 cm kaugusele ning jäta juurte üleminekust mullapinnani kõige rohkem 5 cm ruumi. Liiga sügavale istutades ei õitse pojengid rikkalikult. 
▫️ Kuival ajal vajavad pojengid kastmist.
▫️ Pojenge paljundatakse juurepuhma jagamise teel.

Lembeliilia - Kaunis pilgupüüdja

Lembeliilia (Agapanthus) on põõsaste või igihaljaste taimede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast. Lembeliiliaid on 10 sorti, mis kasvavad looduslikult Lõuna-Aafrikas. Inglise keeles kutsutakse lembeliiliat veel ka Lily of the Nile, blue lily või African blue lily. Need nimed viitavad liilia sarnasele välimusele ja päritolule. 

💡 Hea teada:
▫️ Lembeliiliad vajavad õitsemiseks väga päikesepaistelist kasvukohta ning viljakat, vett hästi läbilaskvat liivasegust mulda.
▫️ Lembeliilia võib kasvada kuni 1 m kõrguseks ning lehepuhmas 45 cm kõrguseks. 
▫️ Eesti tingimustes on lembeliilia külmaõrn. Taime tuleks hoida talvel 5-8°C keskkonnas, see on oluline ka järgneva aasta õitsemise jaoks. Taim ei pruugi õitsema hakata, kui ta on talvel olnud külmemas kui 5°C või soojemas kui 10°C.
▫️ Lembeliiliat peaks väetama kuni õite tekkimiseni.
▫️ Taime tuleb kasta kevadest sügiseni, sest pärast õitsemist veepuudusesse jäänud taim ei pruugi järgneval aastal õitseda.
▫️ Lembeliiliat on võimalik kasvatada toalillena potis.
▫️ Taime paljundatakse jagamise teel, kuid paljundada saab ka seemnetega.
▫️ Istutamisel tuleks jälgida, et risoom ei oleks sügavamal, kui 10 cm.

Murtudsüda - Kaunilt romantiline õitseja

Lisa oma aeda õrna armastuse hõngu.

Murtudsüda (Dicentra) on rohttaimede perekond punandiliste (Fumariaceae) sugukonnast. Umbes 20 liiki on looduslikult levinud Hiinas, Jaapanis ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvatatakse põhiliselt 2 sorti: kõrgekasvuline harilik murtudsüda (D. spectabilis) ja selle valgeõieline vorm (D. spectabilis alba).

💡 Hea teada:
▫️ Murtudsüda on mitmeaastane püsik, kes vajab kerget, vett hästi läbilaskvat pinnast. 
▫️ Õite ja lehtede lopsakus püsib kauem kasvades jahedas ja varjus. 
▫️ Taime kõrgus 60–100 cm.
▫️ Olenevalt kasvukohast sobivad murtudsüdamele kaaslaseks kurerehad, helmikpöörised, lõhnavad kannikesed, priimulad, piibelehed, püvililled, koerahambad jpt.
▫️ Murtudsüdameid on hea paljundada juurepuhma jagamise teel.

Suve teise poole õitseja

Raudrohi - Pikaajaline ja vastupidav peenratäide

Raudrohi (Achillea) on rohttaimede perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Raudrohi on talvekindel püsik, mis võib oma kasvukohas sobivatel tingimustel kasvada üle kümne aasta. 

Eestis kasvab looduslikult 4 liiki:
🔹️ lõhnavat raudrohtu (A. nobilis)
🔹️ võsa-raudrohtu (A. ptarmica)
🔹️ harilikku raudrohtu (A. millefolium)
🔹️ ida-raudrohtu (A. salicifolia)

💡 Hea teada:
▫️  Puhmiku kõrgus kasvab olenevalt sordist 30 cm kuni 1 m kõrguseks. Põhjapoolkera parasvöötmes kasvab looduslikult umbes 85 liiki. 
▫️  Raudrohi õitseb juunist-augustini. Hoolsalt ära õitsenud õisikuvarte ära võtmisel võib õitseda ka septembrini. 
▫️  Raudrohud soovivad päikeselist liivase mullaga kasvukohta, kuid kasvavad ka tavalisel kuivemapoolsel aiamullal.
▫️  Paljundamine seemnetega.
▫️  Soovitame taimed istutada 30-40 cm kaugusele üksteisest.

Aed-leeklill ehk Floks - Rikkalik õitseja aastakümneteks

Aed-leeklill (Phlox) kuulub üle 60 liigiga rohttaimede perekonda siniladvaliste (Polemoniaceae) sugukonnas. Nad on looduslikult levinud põhiliselt Põhja-Ameerikas ja Mehhikos. Leeklilled on väga levinud püsikud, kelle leiad pea igast aiast. Hea hooldamise korral võivad leeklilled Sulle kaaslasteks olla aastakümneid.

💡 Hea teada:
▫️ Nad on vähenõudlikud ja ei vaja kasvamiseks erilist mulda. Nad ei kasva hästi liigniiskes, raskes või liiga kuivas mullas. 
▫️ Õite rohkuse suurendamiseks istuta leeklilled päikeselisse või poolvarjulisse kohta. 
▫️ Leeklilled õitsevad rikkalikult ja sobivad näiteks püsilillepeenardesse, põõsaste ette ja esiukse kõrvale.
▫️ Kasvu ajal väeta taimi näiteks kastmisväetisega ja toeta kõrgekasvulised sordid taimetoega ning vajadusel kasta. 
▫️ Üheaastast leeklille saab külvata seemnetega veebruarist aprillini potis või kastis. Istikud pikeerida 5 x 5 cm vahedega ning istutada suve alguses (mais, juuni alguses), jättes taimedele 20-25 cm ruumi kasvamiseks ja õhu liikumiseks.
▫️ Kuna erinevad leeklilled kasvavad eri kõrgusteks, siis vali sarnase kõrgusega liigid või tekita erinevate kõrguste ja värvidega aeda kompositsioone.
▫️ Paljundatakse peamiselt puhma jagamise teel, vähem varre- ja juurepistikutega.

Päevaliilia - Vastupidav ja vähenõudlik püsilill

Päevaliilia (Hemerocallis) on muguljate juurtega taimeperekond päevaliilialiste (Hemerocallidaceae) sugukonnast. Looduslikult kasvavad 15-20 liiki päevaliiliaid Lõuna-Euroopas, Kaukaasias, Siberis ja Ida-Aasias. Aedades kasvatamiseks on aretatud ligi 70 000 aed-päevaliilia sorti. Nagu ütleb ka taime nimi, õitseb päevaliilia ainult ühe päeva, kuid järgmisel päeval avaneb juba uus õis.

💡 Hea teada:
▫️ Aed-päevaliiliad vajavad päikeselist või poolvarjulist kasvukohta. Looduslikud liigid kasvavad ka varjus. 
▫️ Olenevalt sordist kasvavad aed-päevaliiliad 25-100 cm kõrguseks. 
▫️ Lisa pinnale kerkinud juurtele kompostmulda või väetisega turvast. 
▫️ Päevaliiliad ei ole mulla suhtes valivad ning kasvavad samas kohas mitmeid aastaid. 
▫️ Istuta taimed üksteisest 50-60 cm kaugusele. 
▫️ Päevaliiliaid saab paljundada juurepuhma jagamise teel.

Päevakübar ehk siilkübar, sõrmkübar - Suurte päevaliblikate vaieldamatu lemmik!

Päevakübar (Rudbeckia) on taimede perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast, kuhu kuulub üle 40 liigi. Päevakübarad on looduslikult levinud Põhja–Ameerikas. Vanasti olid kõik päevakübarad Rudbeckia perekonnas, kuid asjatundjad eraldasid sealt punase päevakübara, ehk siilkübara liigid (Echinacea), milledel on suurepärane võime suurendada inimorganismi vastupanu haigustele. Põhja-Ameerika preeriates kasutasid indiaanlased Echinacead ravimtaimedena ning just Echinacea toidulisandid koguvad aina rohkem populaarsust, sest neid soovitatakse tarbida külmetusperioodide jooksul. On tõestatud, et tänu oma koostisele, suurendab siilkübar valgete vereliblede arvu, mis omakorda takistab põletike teket. Ravimina kasutatakse taime maapealset osa: õied, lehed ja varred. 

💡 Hea teada:
▫️ Päevakübara seemned peaks külvama veebruarist-aprillini kasti, hoides vahet 5x5cm. Seemned vajavad idanemiseks temperatuuri +20°C kuni +25 °C.
▫️ Kasvuperiood kestab sügiseni, õitseb alates teisest kasvuaastast suve lõpus. Õitsemiseks vajab päevakübar päikesepaistelist kohta, kus muld ei ole liiga väetiserikas ega raske, kuid talub ka poolvarjulist kasvukeskkonda. Päevakübarale sobib tavaline viljakas aiamuld. Õied moodustavad rikkaliku puhmaka.
▫️ Puhma kõrgus võib olenevalt sordist ulatuda 1,2 kuni 2,5 m kõrguseks.
▫️ Paljuneb seemnetega ja jagamise teel. Kuna päevakübarate eluiga on 4-5 aastat, siis on soovitatav neid tihti ümber istutada. Päevakübarad paljunevad ka ise, mistõttu võivad tärgata kohtades, kus neid ei oota.
▫️ Sügisel lõigata päevakübara puhmakas maaligidalt maha. Taim talvitub hästi, kuid ei talu liigniisket pinnast. Talvekahjustused võivad tekkida ka lumeta külmal talvel.

Härjasilm - Ilus suvine õitseja!

Härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste (Compositae) sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Looduslikult kasvavad härjasilmad Euraasia mandri rohumaadel. 
💡 Hea teada:
▫️  Härjasilmad soovivad kasvada päikesepaistelisel kasvukohal, parasniiskel, viljakamal kasvukohal. 
▫️  Õitsenud õied tuleks ära lõigata, see ergutab taime uusi õisi kasvama.
▫️  Naabriteks sobivad kõrged kukeharjad, kõrrelised, salveid ja kukekannused. 
▫️  Üle viieaastased härjasilma puhmad vajavad uuendamist, sest nad muutuvad hõredaks ning sellega väheneb ka nende talvekindlus. 
▫️  Liike saab paljundada seemnetega, sorte jagamise teel. 
▫️  Külva seemned kasti juba kevadel ning saad juba samal suvel nautida ilusalt suviseid õisi. 
▫️  Eestis kasvab looduslikult harilik härjasilm (L. vulgare, syn. Chrysanthemum leucanthemum), mis õitseb juunist septembrini ja mis kasvab kuni 60 cm kõrguseks. 
▫️  Kuna härjasilm sarnaneb oma välimuselt karikakrale (A. arvensis), aetakse nad sageli omavahel segamini, kuid tegemist on ikkagi erinevate taimedega. 
Kas Sina oskad eristada härjasilma ja karikakrat? 
Härjasilm kasvab üksikult, tal on tumerohelised lehed ja varred ning õisikud on tavaliselt üle 3 cm diameetriga. Karikakar kasvab põõsana, on kollakasroheliste lehtede ja vartega ning õied on väiksemad, kuni 3 cm.

Suve lõpu õitsejad

Budleia - Meeldivalt lõhnav liblikapõõsas

Budleia (Buddleja) perekonda kuuluvad umbes 100 liiki suve- või igihaljaid puid, põõsaid ja rohttaimi. Budleiat kutsutakse ka liblikapõõsaks, sest tema erksavärvilised õied meelitavad liblikaid ligi. Looduslikult kasvavad budleiad Ida-Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvatatakse Davidi budleiat (Buddleja davidii), mis on Lääne- ja Kesk-Hiinast pärit kiirekasvuline põõsas ning mis kasvab kuni 3 m kõrguseks. Davidi budleia on suvehaljas ja meie kliimas on ta külmatundlik, kuid taastub pärast talve hästi. 

💡 Hea teada:
▫️ Budleiad on mulla suhtes üsna nõudlikud, ei kannata tuuletõmbust ning liiga kuiva kasvukohta. Samuti ei talu nad liigniiskust. 
▫️ Nad õitsevad juulist septembrini.
▫️ Davidi budleia ei talu lumeta külmi talvesid hästi, sest siis kipub juurestik kahjustada saama. Taim vajab talvekatet ja kevadel tagasilõikust. 
▫️ Davidi budleia õitseb sama aasta suve võrsetelt.

Monarda - Dekoratiivne maitse- ja ravimtaim

Monarda (Monarda) ca 15-liigiline perekond kuulub huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda. Ta sai endale nime arsti ja botaaniku Nicolás Bautista Monardes (1493 – 1588) järgi, kes kirjeldas oma 1574. aastal kirjutatud raamatus Ameerika mandrilt leitud taimi. Monardad on väga populaarsed aiataimed ja meelitavad suuresti ligi mesilasi. Just selle pärast on soovitatav istutada neid kasvuhoonesse tomatitaimede vahele. Samuti pidid nad parandama oma lõhnaga tomatite maitset.

💡 Hea teada:
▫️ Monardad on külmakindlad ja vähenõudlikud püsikud, kellele sobib kasvamiseks tavaline aiamuld.
▫️ Monardad eelistavad päikesepaistelist kasvukohta, kuid ei karda ka poolvarju.
▫️ Nad on maitse- ja ravimtaimede hulgas kõige dekoratiivsemad. Juba indiaanlased kasutasid neid erinevate terviseprobleemide ravimiseks, sest nad sisaldavad tümooli. Monardast tehtud ravimteed tarbitakse näiteks külmetuse, nohu, kurgu- ja peavalu leevendamiseks.
▫️ Kaeva monardapuhmik iga 3-4 aasta tagant üles, puhasta muld, lisa uus, jaga puhmik osadeks ja istuta uuesti kasvukohta. Sedasi tagad silmale ilusate puhmikute püsimise.

Astilbe

Astilbe (Astilbe) on külmakindlate püsikute perekond kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonnast. Astilbed on looduslikult levinud Kesk- ja Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. 

💡 Hea teada:
▫️  Istuta astilbed üksteisest 40-50cm kaugusele poolvarjulisse, parasniiskesse ning huumusrikka pinnasega kasvukohta. Päikeseline kasvukoht sobib ainult siis, kui pinnas on koguaeg niiske. Kuival suvel kasta teda korralikult ja regulaarselt, sest kuivanud astilbed ei taastu.
▫️ Soovitatav ei ole istutada astilbesid murule, sest umbrohud võivad temaga liigselt põimuda. See omakorda raskendab taime ümbruse umbrohtudest puhastamist.
▫️ Astilbet saab kõige paremini paljundada jagamise teel kevadel või augusti lõpus.
▫️ Paariaastased taimed on soovitatav üles kaevata, tükeldada ning uuesti piisavate vahedega maha istutada. Niimoodi tagad taime pikaajalise kasvu ja tervise.
▫️  Väeta astilbesid loodusliku väetisega.

Hosta -  Efektne roheline puhmas

Hosta (Hosta) on rohttaimede perekond agaaviliste (Agavaceae) sugukonnast. Tänapäevaks on hosta liike juba umbes 50. Hosta pärineb Jaapani Honshu saare varjulistest mägimetsadest, kus teda kasvatati juba ammu enne Euroopasse jõudmist köögiviljana. Hosta sai oma nime Austriast pärit arsti ja botaaniku Nicholas Thomas Host´i järgi. Euroopas mainiti hostat esmaskordselt Hollandis 1712. aastal. 18. sajandi teisel poolel jõudis hosta Pariisi, kus teda kasvatati eelkõige parkides. Prantsusmaalt levis hosta edasi üle Euroopa ning sellest ajast alates on hostad Euroopas hinnatud ilutaimedena tänu oma suurtele dekoratiivsetele lehtedele ja valgetele lõhnavatele õitele.

💡 Hea teada:
▫️  Looduslikud hostad kasvavad mägedes 0,5 – 2,5 km kõrgusel, seega on nad külmakindlad ja kohanevad väga hästi.
▫️  Hosta õied on lehterjad, helelillad või valged.
▫️  Istuta hostad varjulisse niiske ja rammusa mullaga kasvukohta. Reeglina soovivad sinakad ja kirjulehelised hostad varju. Rohelise või kollaka värvusega hostad taluvad mõningaselt ka päikest.
▫️  Hosta vajab toitainerikast ja vett läbilaskvat mulda, mille pH on 6,5 – 7,5.
▫️  Hostad ei talu põuda, seega neid on vaja kuivade ilmadega kasta.
▫️  Kuna hostad on tigude ühed lemmikud taimed, siis ei tasu väetamisega liialdada.

Kukekannus

🦋 Kukekannused (Delphinium) 🐝on mitmeaastaste taimede perekond umbes 300 liigiga tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonnast. Mitmed liigid on rohkeõielised. Enamik kukekannuste liike on looduslikult levinud põhja-parasvöötmes, mis teeb neist talvekindlad püsikud. Õied on tavaliselt sinised, kuid leidub ka valgeid ja roosasid. 

💡 Hea teada:
▫️  Kukekannused on mürgised. Juba Vana-Kreeka ajal kasutati kukekannuseid skorpioni mürgile vastumürgina. 
▫️  Nad vajavad päikeselist ja tuulevaba kasvukohta ning neile sobib ka tavaline aiamuld, kui seda korralikult väetada, kuid eelistavad toitainerikast, vett hästi läbilaskvat mulda. 
▫️  Selleks, et enne külma saabumist oleksid istikud juurdunud, on parim kukekannused istutada nende kasvukohta augustis või septembris. Vanemad taimed ümberistutamist ei talu. Juhul, kui ümberistutamine on vajalik, tuleb nad üles kaevata rohke mullapalliga. 
▫️  Kui õitsenud õied maha lõigata, siis kutsub see esile teise õitsemise.
▫️  Sobivad nii üksikult kui ka rühmadena püsilillepeenra tagumisse ossa teiste kõrgete püsilillede vahele.
▫️  Naabriteks sobivad härjasilm, roosid, pojengid, liiliad, raudrohi, pehme kortsleht, päikesesilm jpm. 
▫️  Kukekannuseid saab paljundada nii jagamise teel kui ka aprillis seemnetega.

Hortensia - Vähenõudlik ja võrratu!

Hortensia (Hydrangea) on heitlehine ilupõõsas, mille perekonda kuulub umbes 80 liiki. Hortensiad on suhteliselt vähenõudlikud taimed ning meie aedades on nad populaarsed just tänu oma suurtele õitekobaratele ja pikaajalisele õitsemisele. Hortensiaid kasutatakse tihti haljastuses. 

Meie kliimavööndis kasvavad edukalt aedhortensiad (Hydrangea paniculata) ja puishortensiad (Hydrangea arborescens). Hortensiad on pärit Ida- ja Kagu-Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast. Aedhortensia kasvab kuni 2 m kõrguseks tihedaks põõsaks rohkete õitekobaratega ning kasvab looduslikult Jaapani, Hiina ja Venemaa Kaug-Ida metsades. Puishortensia on pärit Põhja-Ameerika idaosast ning armastab niisket kasvukohta. Vastupidiselt puishortensia nimele, on tegu ikkagi põõsaga, mis kasvab meil ainult 1 – 1,5 m kõrguseks. 

Hortensiaga sobivad kokku istutamiseks näiteks:
🔹️ Hostad.
Hostad lisavad oma suurte lehtedega ühtlast rohelust hortensiapõõsaste alla.
🔹️ Siilkübarad.
Siilkübar talub mõningast varju ja kasvab ka rikkalikul mullal edukalt ning tekitavad oma uhkete õitega hortensiapõõsale ilusa kontrasti.
🔹️ Elupuud.
Loo elupuude ja hortensiatega oma aeda erinevaid kujundeid. Jälgi taimede paigutamisel erinevate sortide kasvukõrgust ja istutamisel veendu, et jätad taimedele piisavalt ruumi kasvada.
🔹️ Erinevad kõrrelised.
Kõrrelised lisavad hortensiapõõsa ligidale õhulisust.
🔹️ Astilbe.
Astilbe pikliku kujuga varred ja õiekobarad loovad hortensia põõsa ümarate lehtede kõrval ilusa koosluse.

💡 Hea teada:
▫️   Hortensia eelistab päikeselist või poolvarjulist kasvukohta, vajab nõrgalt happelist, viljakat ja parasniisket mulda. 
▫️   Kõige parem on istutada hortensiad sügisel, et taimel oleks aega enne talvekülma juurduda ning kevadel enne suvekuuma algust. Istuta taimed kas hommikul või õhtul, et päevane päike ei teeks äsjaistutatud võrsetele liiga. Kaeva maasse auk mullapallist 2-3 korda laiem, kuid kõrgus peaks olema mullapalliga sama. Paiguta taim koos mullapalliga auku ning täida auk poolenisti mullaga, kasta rohkesti ning alles siis täida auk mullaga ja kasta uuesti. 
▫️   Istuta hortensiad üksteisest vähemalt 90 cm kaugusele, et neil oleks ruumi kasvada. 
▫️   Kuival hooajal vajab Hortensia hoolega kastmist. 
▫️   Hortensia vajab igal kevadel lõikust. Kõigepealt lõika nõrgemad ja peenemad oksad, alles siis tugevamad, jättes alles 2-3 punga. 
▫️   Nooremad taimed vajavad talvel kinni katmist, vanemad on talvekindlad. Taimed võiks talvel kinni katta multšiga. 
▫️   Väetada spetsiaalselt hortensiatele välja töötatud väetisega täpselt juhendi järgi, sest üleväetatud taim kasvatab rohkem lehti ning vähem õisi.

Krüsanteem - Päikesepaistet igasse päeva!

Krüsanteem (Chrysanthemum) sobib nii aeda kui ka tuppa hooajalise õitsva lillena. 

💡 Hea teada:
▫️ Põhihooaeg on hilissuvest kuni sügise lõpuni.
▫️ Kasta korrapäraselt, hoia potimuld kergelt ühtlaselt niiske. 
▫️ Näpista äraõitsenud õienupud ära, see soodustab järelõitsemist. 
▫️ Õitsemise ajal võib väetada vähese lämmastiku sisaldusega väetisega nt. mereadru ekstraktiga 1 kord kuus.

Heleenium - Rikkalikult õitsev varasügise ilu Sinu aias!

Heleenium (Helenium), teise nimega ka säralill, on taimeperekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Nad kasvavad looduslikult Põhja- ja Kesk-Ameerika niisketel niitudel ja metsadest. 

💡 Hea teada:
▫️ Heleeniumid on väga dekoratiivsed haljastutaimed, sest nad kasvavad puhmadena 50-100 cm kõrguseks.
▫️ Kasvuks vajavad toitainerikast, parasniisket ja hästi vett läbilaskvat ning päikeselist kasvukohta.
▫️ Paljundada saab seemnetega, pistokstega või jagamise teel. Istuta taimed üksteisest 30-60 cm kaugusele, et jätta taimele ruumi kasvamiseks. 
▫️ Olenevalt sordist õitsevad heleeniumid juulist septembrini. 
▫️ Külmal talvel tuleb taim kinni katta, kuid üldiselt on heleenium talvekindel.

Sügisesed õitsejad

Õiekas sügisaster - Võrratute värvidega sügisaster toob peenrasse tekstuuri!

Õiekas sügisaster (Aster novi-belgii) on taimeperekond korvõieliste (Asteraceae või Compositae) sugukonnast. Astrid on pärit Ameerikast ning on meil populaarne sügislill.

💡 Hea teada:
▫️ Armastab päikeselist kasvukohta, aga talub ka poolvarju. 
▫️ Kasvuks vajab kuivemat lubjarikast mulda, kuid ei talu läbikuivamist.
▫️ Külva seemned varakevadel kasti või suve alguses kasvukohale.
▫️ Istuta taimed üksteisest 50 cm kaugusele.
▫️ Sügisaster hakkab oma imeilusalt vahvaid õisi näitama alates teisest kasuvaastast, augustist oktoobrini-novembrini.
▫️ Suurem osa astritest on meil suhteliselt külmakindlad ning võivad ühel kohal kasvada aastakümneid.
▫️ Pikemaajalise kasvu saavutamiseks jaga puhmikuid iga 6-8 aasta tagant.

Kukehari - Efektne puhmas suvel, lopsakas õitseja sügisel

Kukeharjad (Sedum) on pikaajalised vähenõudlikud püsikud, mis näitavad oma tõelist ilu just siis, kui suvetaimede õitsemisaeg on möödunud, septembris ja oktoobris. Kukeharjad on head meetaimed, mis meelitavad ligi mesilasi ja liblikaid. Kukeharjad kuuluvad oma umbes 400 liigiga paksuleheliste (Crassulaceae) sugukonda, mis on peamiselt levinud Mehhiko troopiliste alade mäestikes ja põhjaparasvöötmes.

Eestis on looduslikult levinud 4 liiki: 
🔹️ Harilik kukehari kollaste õitega (Sedum acre) 
🔹️ Valge kukehari (Sedum album) 
🔹️ Suur kukehari (Sedum telephium ssp. maximum ehk Sedum maximum) 
🔹️ Verev kukehari (Sedum telephium) 

💡 Hea teada:
▫️ Kasvamiseks vajab kukehari päikeselist kasvukohta ning keskmise toitainesisaldusega pinnast, mis laseb hästi vett läbi. Kukehari ei talu seisvat vett pinnases, mis võib tekitada juurestiku mädanemise. 
▫️ Kukeharjasid võib istutada nii üksikult kui ka suuremate kogumikena ning nad sobivad kasvatamiseks nii peenral kui ka kiviktaimlas. 
▫️ Kukeharju paljundatakse puhmiku jagamise teel või noorte võrsetega suve keskel. 
▫️ Mõneaastaseid kukeharju saab külvata ka seemnetega, mis tuleks kevadel külvata kastidesse või otse kasvukohale.

Kõik püsililled leiad siit.