Talveks aeda või koduakna taha pandud toidumaja pakub head võimalust meie metsa- ja aialinde lähemalt tundma õppida. Linnud on vaatlejale lähedal ja üsna julged.

Eestis võib talvekuudel kohata isegi üle 150 linnuliigi, kuid koduaias ja toidumajade läheduses on neid siiski tunduvalt vähem, ehk üle neljakümne. Neistki on paljud vähearvukad või õnnestub neid talve jooksul kohata vaid kord-paar ja kõik nad ei tee asja ka toidumajja.

Sinu aias või kodu juures käivate liikide hulk sõltub eelkõige sellest, kus su kodu asub.

Kas linde toita ja kuidas seda teha, õpetab Eesti Ornitoloogiaühing oma trükises "Talvised aialinnud ja nende lisatoitmine".

Kas lindudele on vaja lisatoitu?

Kõige olulisem on meeles pidada, et kõik linnud leiavad endale ka talvel looduslikku toitu. Inimese poolt antav on neile vaid lisa, mis aitab rasked ajad üle elada.

Lindude lisatoitmisega ei tohi üle pingutada ja toitmispaik ei tohiks muutuda nende ainsaks söömiskohaks.

Kindlasti ei tohi toita veelinde, eriti veel saiaga! Kõik meil talvel esinevad veelinnud on rändlinnud ega vaja inimestelt lisatoitu. Toiduga meelitatakse nad siia jääma ning tõeliste külmade saabudes jäävad nad nälga ja jäälõksu.

Lisatoitmisest on aga abi neile värvulistele, kes on otsustanud siia jääda. See suurendab paljude lindude ellujäämisvõimalusi, eriti karmi külma ja lumega ajal. Seejuures aitab ka vähesest lisatoidust.

Toidumajakese või sööturi võid valmistada kas ise või osta – neid on igasugu suuruse, kuju ja ehitusega.

Kuhu toit paigutada?

Toidumaja, sööturi või toiduplatsi paigutamisel jälgi, et täidetud oleksid mõned tingimused.

• Hea ligipääs, sest toitu tuleb lisamas käia üsna sageli ja kõrgele puu otsa või majast kaugele on tülikas minna.

• Avatud koht, kus lindudel on võimalik vaenlast varakult märgata ja vajaduse korral mitmes suunas põgeneda. Hästi ei sobi varjualused ega mitmest küljest kinnised kohad.

• Toitmiskoha läheduses võiks olla mõni puu või põõsas, kus linnud saaksid vajaduse korral varjuda või oma söömisjärjekorda oodata.

• Toitumiskohale ei tohiks olla vaba juurdepääsu kassidel ega koertel.

• Piisab ühest toitmiskohast, lisaks võib rippuda mõni pekitükk või söödapall. Tegemist on ikkagi lisatoitmisega ja lindudel peab säilima ka oskus ise toitu otsida.

Sageli avastavad toidulaua tuvid, varesed või teised suuremad linnud, kes hõivavad kogu aluse ega lase väiksemaid ligi või söövad toidu lihtsalt ära. Nende eemalhoidmiseks võid proovida teha toidumaja lennuava kitsamaks või kitsa servaga, kuhu suuremad linnud istuma ei mahu.

Toidumaja, sööturit ja toiduplatsi tuleb aeg-ajalt puhastada, sest väljaheited, suled jm kannavad mitmesuguseid haigusi, mis võivad põhjustada lindude nakatumist ja isegi hukkumist.

Soojal ajal välja pandud toit kipub vahel roiskuma või hallitama, see tuleb kindlasti välja vahetada.

Puhastamiseks piisab pühkimisest või veega pesemisest, keemilisi vahendeid ei soovitata selleks kasutada.

Kuigi lindude kantavad haigused enamasti inimesele ei nakka, kasuta puhastamisel siiski kindaid ja pese pärast käsi.

Millal toita?

Lisasöötmist võiks alustada siis, kui päevane külm on kestnud juba mitu nädalat või maapind kaetud püsiva lumega. Liiga vara alustamine meelitab meile jääma neidki linnuliike ja linde, kes peaksid lõunamaale lendama.

Lumerohkel ja külmal ajal võiks lisatoitu anda iga päev natuke, soojal lumeta ajal võib toitmise ka katkestada. Lisatoit on lindudele abiks suurele sulale või soojale järgneval äkilisel külmal või lumerohkel ajal.

Süüa pane lindudele kord päevas hommikuti, kui nende energiavajadus on kõige suurem. Kui teed seda iga päev samal ajal, kogunevad linnud juba toitmise ajaks.

Kui palju toitu anda?

Nagu juba varem öeldud, inimese poolt pakutav peab olema lindudele vaid lisatoit, mitte põhitoit. Piisab ühest toidumajast ja pekitükist või rasvapallist. Toidumajja pane igal hommikul üks pihutäis süüa. Käreda külmaga võib toit siiski pidevalt ees olla.

On arutu ja ebavajalik on anda lindudele talve jooksul kümneid kilosid seemneid vm.

Kui tekib soov lisatoitmine lõpetada, siis tuleb toidukoguseid lihtsalt tasapisi vähendada. Toidumaja ei maksa kohe esimese kevadise sulaga maha võtta, sest külma või lume naastes võib lindudel toidumajast jällegi abi olla. Lindude toitmine tuleb siiski lõpetada hiljemalt aprillis.

Mida toiduks pakkuda?

Igal linnuliigil on oma lemmiktoidud, kuid isegi samale linnule võib ühel päeval maitseda üks, teisel päeval teine toit. Kui soovite oma aias näha paljusid liike, peab ka lisatoit olema mitmekesine.

Kõige kindlamaks valikuks on pekk ja päevalilleseemned, mis meeldivad paljudele liikidele.

Toiduvalikuga katsetamisel ei maksa fantaasial siiski liialt lennata lasta ja oluline on silmas pidada kahte asja.

Esiteks, vett sisaldav toit külmub läbi ja muutub lindudele kättesaamatuks ning rikneb soojaga kiiresti. Teiseks, toit peab olema maitsestamata. Eriti sobimatud on soolased ja vürtsikad toidud, sh ka leib.

Loomulikult ei tohi lindudele anda riknenud toitu ja tuleb jälgida, et väljapandu püsiks värskena.

Pekk ja rasv

Kõige klassikalisem talvine linnutoit on muidugi pekk, mis on energiarikas ja meelepärane kõhutäide paljudele talvelindudele, eriti kõigile tihastele, puukoristajale ja rähnidele. Seda on lihtne välja panna ja sellest jätkub tükiks ajaks.

Teine tuntud linnutoit on rasv. Lindudele meeldib energiarikkam searasv. Seda saab pakkuda nn tihasekellana või lihtsalt alusele kinnitatud topsiga. Kui pekk kipub kõvaks külmuma, siis rasva on lindudel ka suurema külmaga hea nokkida.

Toiduks sobib ka sulatatud ploomirasv, kuid sünteetilist rasva ei maksa lindudele anda.

Seemned, pähklid ja teravili

Peaaegu kõigile lindudele on meelepäraseks toiduks kõikvõimalikud seemned. Neist kõige tuntumad on päevalilleseemned, mis meeldivad enamikule talvistest lindudest. Kuna kõik väiksemad linnud koorivad seemned enne söömist ära, võiksid need olla õhukese koorega.

Ka kõrvitsa-, õuna-, seedermänni-, rapsi- ja muud seemned on lindudele maitsvaks suupisteks. Eriliseks maiuspalaks pidavat aga olema linaseemned või kupardega linapeod.

Lindudele maitsevad ka igasugused pähklid, kõige paremini maapähklid ehk arahhiisid. Need võiks üles riputada võrguga või kasutada sööturit. Muidugi ei tohi lindudele anda soolapähkleid.

Tugeva nokaga seemnetoidulised linnud, nagu rohevint, talvike või varblased, söövad parema puududes ka teravilja. Sobivaks toiduks on näiteks kaerahelbed, hirss, tangud, tatar ja mais, välja võib riputada ka kaeravihud.

Külmumise vältimiseks võib kuivtoitu immutada toiduõliga.

Muu toit

Talvistele aialindudele sobivad ka poes müüdavad puurilindudele mõeldud segud, samuti näiteks pudiks tehtud keedumuna ja isegi magedam juust.

Tõeliseks maiuspalaks on aga rasvane hakkliha.

Rästastele ja teistele suurematele lindudele meeldivad pehmemad köögiviljad, näiteks keedetud kartulid.

Samuti on maitsvad igasugused õunad ja marjad, mida võiks sügisel puudele ja põõsastele ka lindude jaoks jätta.