Varakevadel kaitse taimi kõrvetava päikese eest!

Meie talved on täis üllatusi. Mõnel aastal on maa lume all külmumata, siis jällegi on maa lumeta, kuid sügavalt läbi külmunud. Nii võibki tekkida küsimus kas oma taimi varakevadise päikese eest kaitsta või mitte?

Varjutamise peamine eesmärk on kaitsta taimi külmunud maa korral päikesepõletuse eest.

Päike paistab taimele, taime koed ärkavad talveunest ja hakkavad elutegevuseks vett vajama. Külmunud maapinnas asuv juurestik aga ei toimi veel ning soojade päikesekiirte toimel aurustub okastest ja lehtedest viimanegi niiskus. Nii võibki igihalja taime maapealne osa pruuniks kõrbeda.

Halvemal juhul taim hukkub või jäävad sellele inetud tühjad või pruunid kohad.

Kui külmunud maa on lisaks kaetud lumega, võimendab see eredast päikesevalgusest tulevat kiirgust. Isegi siis, kui maa lume all pole läbi külmunud, on selline tugev kiirgus taimedele ohtlik. Ere päike on veelgi ohtlikum, kui sellega kaasneb tugev tuul, mis omakorda taimi kuivatab.

Kahjustustele on kõige vastuvõtlikumad värskelt (ehk siis eelmisel sügisel) istutatud taimed, seega võiks ka külmumata pinnase korral neid taimi siiski kaitsta.

Kevadtalvine päike hakkab maapinda soojendama juba jaanuari lõpust. Seega peaksid taimed olema varjutatud hiljemalt veebruariks.

Keda on vaja kevadpäikese eest kaitsta?

Päikesepõletus ohustab eelkõige igihaljaid taimi.

Varjutamist vajavad:

  • kõik okaspuud ja elupuuhekk esimesel paaril kasvuaastal
  • kanada kuuse sordid (nt ‘Conica’, ‘Alberta Globe’) ja teised kääbuskasvulised okaspuud
  • kadakad
  • jugapuud
  • ebaküpressid
  • pukspuud
  • igihaljad rododendronid
  • mahooniad
  • iileksid
  • igihaljad püsikud, nagu kivirikud, ibeerised, liivateed, padjandfloksid
  • viljapuude tüved lõhede tekkimise vältimiseks

Millega varjutada?

Varjutamiseks kasutatakse spetsiaalset rohelist (või musta) varjutuskangast. Sobib ka heledam hõre juteriie.

Varjutuskanga eesmärk on lasta läbi küllaldaselt õhku ja hoida taime ümber temperatuuri madalamana. See takistab okastest ja igihaljastelt lehtedel vee aurumist. Samuti lükkub siis edasi taime kasvuperioodi algus – kuni maa on sulanud ja juured saavad pinnasest vett kätte.

Varjutuskangaid müüakse erineva tihedusega, protsent pakendil näitab kinnipüütavate päikesekiirte hulka. Mida väiksem protsendi number, seda hõredam on kangas.

Kõige enam on levinud 42% tihedusega kangas, mis sobib enamikule taimedele. Hõredama kanga võid taimele asetada topelt.

Varjutuskangas on UV-kindel ning kasutuskõlbulik aastaid.

Mingil juhul ei tohi varjutamiseks kasutada katteloori, pakasekaitsekangast või kilet! Kattelooriga „varjutades“ tekib hoopis kasvuhoone efekt ning taimed hukkuvad selle all veepuudusesse.

Lihtne ja odav vahend madalakasvuliste okaspuude ja igihaljaste pinnakatjate kaitsmiseks on ka kuuseoksad. Neid võib siduda ka tüvede ümber külmalõhede ja näriliste vältimiseks.

varjutamine

Varjukanga paigaldamise nipid

Juba sügisel, enne maa külmumist võiks taimele ümber ehitada vaiadest karkassi või torgata maasse (bambusest) tugikepid, millele varjutuslangas asetada. Vaiad seatakse risti üle põõsa, justkui püstkoda ehitades.

See aitab varjutuskangast põõsale vajumata üleval hoida. Ilma raamita kangal võib suur hulk lund taimedel oksi murda. Seetõttu käi pärast suuremaid sadusid katetelt lund maha saputamas.

Üksikutele taimedele võib varjutuskanga ka lihtsalt kergelt ümber mässida ning nööriga kinnitada.  

Suuremale taimegrupile ehita aga ette varisein kagu-lõuna-edela suunas. Näiteks noore elupuuheki jaoks võid maa sisse lüüa hekikõrgused tokid ja kinnitada kanga ühes tükis klambripüstoli abil nende külge kogu heki ulatuses (põhjapoolsele küljele ei ole vaja). 

Varjutuskanga võib taimelt eemaldada kevadel alles siis, kui maapind on täielikult sulanud. See võib juhtuda alles aprilli teises pooles või isegi mai algul.

Katete eemaldamiseks on soovitav valida pilvine ilm.

Varjuta ka noori puutüvesid!

Ka vilja- ja ilupuude tüved võivad päikesekahjustuse mõjul lõheneda.

Kõige lihtsam on seda teha valgendamise ehk lupjamisega, aga kasutada võib ka plastikust tüvekaitset.

See aitab ära hoida suuri temperatuurikõikumisi, kuna hele koor ei soojene päikese käes nii tugevasti. Temperatuurikõikumine öö ja päeva vahel soodustab tüvel külmalõhede tekkimist.

Tüvesid saab valgendada, kui õhusooja on null kraadi ümber. Valgendamine aitab hävitadaka koorepragudes talvituvaid kahjureid, nii et kasu puudele on mitmekordne!

Kevadine esmaabi

Kui taim on siiski päikesekahjustuse saanud, kasta teda kevadel ohtralt ning anna väetist. Näiteks okaspuid ja –põõsaid tuleks väetada magneesiumsulfaadiga.

Kui uutest rohelistest kasvudest on näha, et taim taastub, võib kahjustatud osad eemaldada.

Talveräsitud taimede mahasaagimise või okste väljalõikamisega tasub kevadel siiski oodata – kahjusid hinda lõplikult jaanipäeval! Paljud hilisema stardiga taimed saavad selleks ajaks alles oma kasvuhoo sisse.   

Varjutuskanga lisavõimalused

Varjutuskangaid kasutatakse ka okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini, ka okaste kuivamise oht on väiksem.

Samuti sobib see kasutamiseks kõigi teiste aiakultuuride istutusjärgseks varjutamiseks nii avamaal kui kasvuhoones, samuti tuuleõrnadetaimede kaitseks.

Umbes nädala-kaks võid algul varjutada ka neid toataimi, mille suveks õue viid. See aitab neil internsiivsema valgusega kergemini kohaneda.