Püstise kasvukujuga põõsas. Kõrgus 50-90 cm, laius 70 cm. Sügavpunased mõnevõrra sametised, keskmise suurusega (8 cm), kergelt lõhnavad pooltäidisõied (väiksemates kobar- õisikutes põõsal). Külmakindlus ja haiguskindlus väga hea. Õitseb terve suve. Sobib kasvatada üksikult või grupis. Suurepärane madal hekitaim.

Kasulik info

Rooside kasvukohaks valitakse tuulte eest kaitstud päikesepaisteline kasvukoht. Muld peab olema viljakas ja parasniiske. Liivase maa korral kaevatakse roosipeenra jaoks 0,5m sügavune süvend ja täidetakse rammusa kompostmullaga. Pookekoht vajutatakse 4-8cm sügavusele mulla sisse. Pookekoha katmine mullaga on vajalik selleks, et kui karmil talvel hukkub roosi maapealne osa, siis taastub taim maa sees olevatest uinuvatest pungadest. Samuti arenevad pookekoha lähedal noored lisajuured, mis toidavad taime kultuurosa. Lõika roosipõõsaid! Lõikamata või valesti lõigatud roosipõõsas vananeb juba viie aastaga. Õigesti hooldatud roosipõõsad õitsevad samal kasvukohal rahuldavalt 8-12 aastat, jõulisemad külmakindlad sordid ka kuni 20 aastat. Kata või mulda roosid talveks! Oktoobri alguses või esimeste külmade saabudes mullatakse rooside juurekael koos kärpimisega. Juurekaela ümber kuhjatakse 20-30cm kõrgune mullahunnik. Muld peab olema kuiv. Sageli võetakse muldamiseks vajaminev muld peenrast, kuid kasutada võib ka freesturvast, okaspuu koorepuru, kompostmulda või liiva. Külmaõrnadele roosidele paigaldada oktoobris või novembris, kui maa on veel pehme, ka karkass talvekatte jaoks. Roosidega samasse peenrasse sobivateks taimedeks on kipslill, madalamad kurerehasordid, madalamad astilbe liigid ja -sordid, metssalvei sordid, lavendel, niiskemat kasvukohta vajavad kõrrelised.