Mõni päev enne jõule kaotab viieaastane Nikolas õnnetuses oma vanemad ja õe. Lähedal asuva kaluriküla elanikud tahavad küll poissi aidata, kuid kahjuks ei võimalda kesine sissetulek neil kellelgi pakkuda poisile püsivat elukohta. Seega jõutakse ühisele otsusele, et iga kaluripere võtab Nikolase aastaks enda juurde. Mööduvad aastad, mille jooksul seljatab Nikolas hirmu kiindumise ees ja õpib taas inimesi usaldama, tänutäheks voolib poiss külalastele igal aastal jõulukingiks puust mänguasju. Kui Nikolas on saanud kolmeteistkümneaastaseks, jõuavad Korvaküla elanikud kurva tõdemuseni, et kellelgi pole võimalik poissi veel üheks aastaks enda juurde võtta. Neil pole muud võimalust kui saata Nikolas elama Iisakki, vana toriseva puusepa juurde. Iisakki juures elades taipab Nikolas, et ainult jõulud suudavad talle lohutust pakkuda, ning seeläbi jõuab ta arusaamisele, mis on tema elu missioon. „Jõululugu“ on jutustus sellest, kuidas jõuluvanast sai jõuluvana. See on lugu isetust andmisrõõmust, armastusest ja hirmust armastatute kaotamise ees.