Erinevate köögiviljade sorte, mida kasvatada, on väga palju. Parimaid või maitsvamaid sorte on valitud konkurssidel, neid on pingeritta pandud seemnete müüginumbrite järgi või liiguvad soovitused ühelt aednikult teisele. Neist ilmub igal aastal artikleid, kus jagatakse ekspertide ja hobiaednike arvamusi.

Võtsime Sinu jaoks kokku need sordid, mis neis lugudes kõige enam korduvad. Võib olla leiad siit ka oma praegused lemmiku(d) või saad inspiratsiooni ja katsetad sel aastal millegi uuega. Head lugemist!

Aedhernes

’Valma’

Varajane sort, kasvuaeg 40–45 päeva. Taimede keskmine kõrgus on 35–55 cm, kaunad on keskmise suurusega, 7–9 cm pikad, veidi kaardunud. Kaunas maksimaalselt 10 tera, seemned hallikasrohelised, nurgelised.

’Virges’

Varajane sort, tõusmetest tehnilise küpsuseni kulub 43–50 päeva. Kõrge saagikusega. Taimede keskmine kõrgus on 60–80 cm, kaun terava otsaga, veidi kaardus. Kaunas 7–9 tera. Maitse väga hea.

Aeduba

’Lemmik’

Varajane, tärkamisest tehnilise küpsuseni kulub 60 päeva. Keskmise kõrgusega põõsasuba. Lehed on veidi kurrulised. Kaun on pikk, kiuta. Kauna ristlõike kuju südajas, kauna sein küllalt paks ja lihakas. Suure helepruuni teraga. Maitse väga hea. Tänu oma lihakatele kauntele sobib hästi konserveerimiseks.

’Vaia’

Varajane, tärkamisest tehnilise küpsuseni 60 päeva. Madalakasvuline põõsasuba, kõrgus 35–45 cm. Kaun on kiududeta, lamesilinderjas, heleroheline, kergelt kaardunud, pikkus kuni 16 cm. Seeme on piklik ja pruun. Maitse väga hea, sobib konserveerimiseks.

’Goldmarie’  

Varajane, viljade valmimiseni kulub 55–65 päeva. Kõrgekasvuline sort (kuni 3 m) ning vajab kindlasti toestamist. Kaunad on kollased, kiududeta, 20–25 cm pikad ja 2–3 cm paksud, sirged ja lamedad. Seemned on valged. Kasutatakse peamiselt värskelt, aga ka konserveerimiseks ja külmutamiseks. Maitseb suurepäraselt.

Tomat

’Evelle’

Varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni kulub 105–110 päeva. Valmimata vili on rohelise “kraega”, valminult punane, kujult piklikümar. Viljade keskmine mass on 80–90 g ning on kogu taime ulatuses enam-vähem ühesuurused. Sort on vastupidav haigustele ja viljade lõhenemisele. Sobib kasvatamiseks kasvuhoonetes.

’Maike’

Varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 110–115 päeva. Esimene viljakobar asub 7.–8. lehesõlmes ning järgmised harilikult ühe lehe tagant. Kobar valdavalt mitmeharuline. Vili on ümmargune, sile, ühtlase suurusega, keskmine mass 60–65 grammi. Viljad on lõhenemiskindlad. Sort on haigustele suhteliselt vastupidav. Sobib kasvatamiseks kasvuhoones ja kiletunnelis.

’Malle’

Varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni kulub 105–110 päeva. Taim on keskmise kasvuga, esimene kobar asub 7.–8. lehesõlmes, järgmised kobarad peamiselt kolme lehe tagant. Kobar lihtne, kobaras 5–6 vilja. Vili keskmise suurusega (80–90 grammi), kergelt lame. Suhteliselt vastupidav viljade lõhenemisele, ruugehallituskindel.

'Terma'

Väga varajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 90–95 päeva. Esimene viljakobar asub 5.–6. lehe järel, järgmised kobarad kohe või ühe lehe järel. Kobar hargnenud, paljude viljadega. Vili lapik-ümar kuni ümar, sile, keskmine mass 50 grammi. Valmimata vili roheline, rohelise kraega ja üksikute roheliste triipudega, valminud vili punane, läikiv. Väga hea maitsega. Sobib kasvatada avamaal või kiletunnelis.

’Vilja’

Keskvarajane, tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 115–120 päeva. Taim on tugeva kasvuga, tumeroheliste lehtedega. Esimene kobar asub 7.–8. lehesõlmes, iga järgmine kobar kahe-kolme lehe järel. Kobaras 4–6 vilja. Vili suur (keskmise massiga 140–145 grammi), lapikümar, sile. Väga hea maitsega. Vastupidav ruugehallitusele. Sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes.

’Sungold’

Kõrgekasvuline ja väga saagikas sort kasvuhoones kasvatamiseks, aga ka avamaal kaitstud ja soojas kohas. Viljad on oranžid väikesed kirsstomatid, mis kasvavad pikas kobaras ning valmivad järk-järgult. Väidetavalt kõige magusam tomat, samas on tema maitset kirjeldatud ka kui tõeliselt vürtsikasmagusat ja erilist.

’Ananas’

Hiline sort. Taimed on kuni 2 m kõrged. Oranži keskosaga kollased tomatid on suured, kuni 500-grammised, lapikümarad, ribilised, väheste seemnetega. Viljaliha on tihe, mahlane, magus, veidi hapuka järelmaitsega. Sorti hinnataksegi tema unikaalse maitse pärast. Ideaalne tomat võileivale!

’Black Cherry’

Tume mustjaspunane kirsstomat. Varajane, viljade valmimiseni kulub 70 päeva. Kõrge kasvuga, kuid pole vaja siduda. Väga saagikas. Kobarad on pikad. Viljad on ümmargused, väikesed, kaaluvad 15-20 grammi. Kasvatamiseks kasvuhoones, talveaias või rõdul. Maitselt rikkalik ja väga magus, sametine. Üks maitsvamaid tumedaid tomatisorte.

’Härjasüda’/’Oxheart’

Õrnroosa viljalihaga tomat, lihatomatite klassika. Keskvarajane, istutusest saagi alguseni kulub 60–70 päeva. Taimed on kõrge kasvuga, kuni 2 meetrit ning vajavad toestamist. Viljad suured, keskmiselt u 200 grammi, saaki annab palju. Hea maitsega, vähehappeline. Värskelt tarbimiseks või hoidiste tegemiseks.

Söögisibul

'Jõgeva 3'

Suurepesaline sort, kuulub kibesibulate rühma. Sibulakuju on lapikümar, kuivsoomuste värv roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. Sibula mass 40–70 grammi. Säilivus väga hea. Vastupidav sibula-ebajahukastele.

Kurk

’Dolomit’

Lühiviljaline. Sort on väga varajane ja saagikas, saaki annab kaua. Iseviljuv. Viljad on sirged, ühesuurused, sileda koorega, ilusad tumerohelised. Viljad valmivad ruttu ning saagi kvaliteet on kõrge. Kibeainevaba. Sort on vastupidav paljudele kurgihaigustele. Kasvatatakse kasvuhoones ja avamaal. Sobib värskelt söömiseks (hea krõmps!) ning kuna viljad säilitavad suurepärase sisestruktuuri ka pikaajaliselt, sobib hästi ka hoidiste tegemiseks.

‘Dirigent’

Lühiviljaline. Väga varajane (kasvuperiood 55 päeva), iseviljuv ja mõruvaba sort. Kurgid on tugeva sisestruktuuri ja väikese seemnekambriga, ilusa kujuga, ei deformeeru ega kasva üle. Koor on peenekühmuline. Saaki annab ühtlaselt. Vastupidav mosaiiktõve ja jahukaste suhtes. Sobib kasvatada nii avamaal kui katmikalal. Sobib hästi soolamiseks, hapendamiseks ja marineerimiseks, viljad püsivad krõmpsuvad ka pikaajalisel säilitamisel.

’Saladin’

Pikaviljaline. Varajane, iseviljuv ja väga saagikas. Vili on suur, keskmiselt 35–40 cm pikk, sile, õhukese koorega. Mõruvaba. Taim on vastupidav mitmetele kurgihaigustele. Kasvatada kasvuhoones. Üks parimaid salatikurke.

'Adam'

Lühiviljaline. Varajane sort, esimesed viljad valmivad 45–47 päeva pärast külvamist. Tugevakasvuline ja väga suure saagikusega, saaki annab pikalt. Viljad on tumerohelist värvi ja pikliku kujuga, lühikesed. Kurk on iseviljuv ning aretatud nii, et see oleks mõruainevaba. Haigustele vastupidav. Kasvatada võib nii kasvuhoones kui ka avamaal. Suurepäraste maitseomadustega. Värskelt söömiseks, marineerimiseks, hapendamiseks, soolamiseks. Üks populaarsemaid kurgisorte Eestis.

’Alex’

Lühiviljaline. Väga varajane, isetolmlev sort. Külvist saagini 43–45 päeva. Viljad on ühtlased, sileda koorega, tumerohelised ja piklikud. Väidetavalt kõige saagikaim sort Eestis! Viljaliha on hästi tihe, mõruainevaba. Sort on väga vastupidav lehelaigulisuse, osaliselt mosaiiktõve ja jahukaste suhtes. Sobib kasvatamiseks nii avamaal kui kiletunnelis. Sobib värskelt tarbimiseks ning ideaalne hapendamiseks ja marineerimiseks.

Paprika

’California Wonder’

Keskvarajane, tõusmetest viljade valmimise alguseni kulub 130–140 päeva. Taime kõrgus on 60–70 cm. Saaki annab palju. Viljad on suured (kaaluga kuni 230 grammi), neljakandilised, pikkusega 10–12 cm, diameeter 8–10 cm. Viljade värvus bioloogilises küpsuses on erkpunane. Sobib kasvatamiseks nii avamaal kiletunnis kui kasvuhoones.

’Bendigo’

Väga varajane sort - tõusmetest esimese saagini kulub 110–125 päeva. Talub teistest sortidest erinevalt ka madalamaid temperatuure (optimaalne kasvutemperatuur on 18–20 kraadi). Viljad on keskmise suurusega (u 100 grammi ja mõõtudelt 10 x 9 cm) ning punased. Väga saagikas. Kasvatamiseks kasvuhoones või soojal, päikeselisel kohal avamaal.

’Corno di Toro Rosso’

See Itaalia sort (tõlkes "härja sarv") olevat maailma magusaim paprikasort. Varajane. Tema viljad on koonusjaid 20–25 sentimeetri pikkused ja 5 cm läbimõõduga. Viljad on paksuseinalised, väheste seemnetega, mahlased ja eriliselt krõmpsuvad. Vilju saab süüa juba roheliselt, õige maitse (magususe) saab aga oma bioloogilises küpsuses, kui viljad on sordiomaselt värvunud ja seemnedki valminud. Kasvatamiseks kasvuhoones või soojas, päikeselisel kohal konteineris või kiletunnelis. Ülimaitsev erinevates toitudes: grillides, salatites jne.

Kaalikas

’Kohalik sinine’

Varajane. Juurvili ümara või lapikümara kujuga. Juurvilja keskmine mass on 500–900 grammi. Koor maapealsel osal violetjas, alumises osas kollane. Viljaliha kollane. Sort on küllaltki haiguskindel, sõltudes ilmastikust. Sort sobib varasema saagi kasvatamiseks ja sügistalviseks tarbimiseks. Maitselt on mahlane ja magus, õrna struktuuriga.

Eesti päritolu sortide kirjeldused pärinevad Eesti Taimekasvatuse Instituudi kodulehelt.