Meie aedade üheks kõige populaarsemaks hekitaimeks on harilik elupuu. Tema laia kasutamise põhjuseks on eelkõige see, et ta on igihaljas ning pakub seetõttu tausta teistele taimedele, kaitset ning varju pilkude, tuulte ja müra eest aasta läbi. Samas kasvab ta üsna kiirelt, talub hästi pügamist ning lepib ka kehvemate kasvutingimustega.  

Elupuuhekki planeerima asudes mõtle läbi kas hakkad seda pügama või mitte, millest lähtub ka sordi valik ning taimede vahekaugus istutamisel.

Milliseid kasvutingimusi elupuu eelistab? 

Harilik elupuu eelistab keskmise viljakusega parasniiskeid lubjsarikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. Kuivadel muldadel kipub ta kiratsema ja tema kasv on aeglasem. Ta ei talu pikaajalist põuda.

Elupuu talub varju, kuid teadma peaks, et varjus kasvavad paremini tema külgoksad ning valgusküllasel kasvukohal on ülekaalus tipmine kasv.

Ta on täiesti külmakindel ning vastupidav haigustele. Talvel muutuvad mõned sordid pruunikaks erilise kaitsepigmendi tõttu, kuid kevade saabudes roheline värv taastub.

Elupuust saab kujundada erineva kõrgusega hekke, mis sobivad igasse aeda.

• Madal hekk on kõrgusega 0,5–1 m. See on peamiselt kujunduslik ja markeeriv kui eraldav.
• Keskmise kõrgusega hekk on 1–1,5 m kõrge ning selle eesmärk on osaline eraldamine – seistes ulatub üle vaatama, aga tuule eest ei kaitse.
• Kõrge hekk on 1,5–2 m. See on kõige levinum piirdeheki kõrgus, lisaks kasutatakse seda ka aiaruumide eraldamiseks ja fooni andmiseks.
• Üle kahemeetrist piiret nimetatakse elavmüüriks. Kasutatakse eraldamiseks välispiiretel ja tuulekaitseks.

Hekki saab istuda nii kevadel kui sügisel. Kevadine istutusaeg algab kohe kui maa on tahenenud ja muld soojenenud.

Sügisese istutamise kasuks kõneleb see, et õhk on niiskem ja ilmad jahedamad, mullas on piisavalt niiskust ja heki kastmisega on seega vähem muret. Eriti tähtis on see liivasel ja põuasel pinnasel, mis kuivavad kevadel kiiresti.

Vahekaugused istutamisel

Hekitaimed istutatakse ühesuguste vahedega. Taimede vahekaugus aga oleneb sellest

• kui kõrget elupuuhekki soovid kasvatada ning
• kas hakkad hekki pügama või lased kasvada vabakujulisena?  

Kui hakkad hekki pügama, siis jäta

• madala heki puhul taimede vaheks 25–30 cm,
• keskmise kõrgusega heki korral 30–40 cm (kolm taime jooksvale meetrile),
• kõrge heki puhul 50–80 cm (kaks taime jooksvale meetrile),
• elavmüüri puhul jäta taimede vahekauguseks 60–80 cm.   

Vabakujulise elupuuheki puhul jäetakse taimedele ligi poole suuremad vahed kui pöetavas hekis! Vabakujulise heki istutamisel, mis kasvab 6–10 meetrit kõrgeks, jäta istutamisel taimede vaheks 100–150 cm.

Algul võib hekk tunduda hõredavõitu, kuid juba mõne aastaga kasvab see tihedaks, sest põõsad kasvavad nii kõrgusesse kui laiusesse.

Milline sort valida?

Ilusa ja tiheda heki jaoks soovitame sorti ’Brabant’, mis on oma kasvukujult ja struktuurilt kohevam ning värvuselt veidi heledam roheline kui teine kõige levinum sort ’Smaragd’. ’Brabant’ talub väga hästi lõikusi, sealhulgas ka vormi lõikamist. Teda tulekski kindlasti pügada, muidu võib jääda taim hõredaks.  

Ta on kiirekasvuline, kasvades heades tingimustes aastas umbes 30 cm. ’Brabandi’ istikuid on saada erinevates mõõtudes ja laias hinnaskaalas.

‘Smaragd’ hoiab paremini vormi ja on tihedam kui ‘Brabant’. Teda saab kasvatada ka vabakujulise hekina. Kasvutingimuste suhtes on aga nõudlikum ja hinnalt kallim.

Nende spetsiaalsete hekisortide kõrval sobivad kõrgeks hekiks ka teised elupuu sammasjad sordid (nt ‘Columna’, ‘Holmstrup’, Pyramidalis Compacta’).

Madalaks vabakujuliseks hekiks sobivad aga aeglasekasvulised kerasordid, näiteks ‘Little Gem’ ja ‘Danica’.

Mullapalliga elupuu hekipuud vali siit >>>

Muud okaspuud vali siit >>>