"Maakodu aiakooli" 8. osas jagab Maakodu tegevtoimetaja Eva Luigas nõuandeid kuidas rododendroneid kasvatada, et ka Sinu aed oleks õitemerega täidetud.

Loe Eva Luigase kirjutatud artiklit siin.

Kasvukoht

Rododendronid vajavad kasvuks õhulist ja happelist pinnast. Neile sobib suurepäraselt kasvada männimetsa mullas, kus kasvavad ka mustikad ja pohlad. Kui Sinu aias on maapind turbane, siis saad mulla õhulisemaks teha lisades olemasolevale pinnasele lehemultši, okaspuukoore multši või jämeda struktuuriga kruusa. Rodod armastavad vaikset kasvukohta ning nad ei talu tugevat tuult.

Kui Sinu aias puudub happeline kasvupinnas, siis istuta sinna igihaljad ehk inkarho rododendronid, sest nemad kasvavad edukalt igas mullapinnas. Sõna inkarho on lühend saksa keelsetest sõnadest, mis tähendab lupjataluv rododendron.

Kui soovid istutada mõne teise rododendroni sordi kohta, kus ei ole happelist pinnast, siis saad vajaliku peenra ise valmistada. Lisa olemasolevale pinnasele peenrakangas ning selle peale rododendronite muld vähemalt 50 cm paksuselt.

Enne istutamist

Enne rododendroni ostmist vaata sildi pealt täiskasvanud taime mõõte. Suurem osa Eestis kasvatavaid rodosid kasvavad umbes 1,5 m kõrguseks, kuid on ka sorte, mis kasvavad ainult 40-80 cm kõrguseks.

Istutuskohaks vali ala, kuhu paistab vähemalt osa päevast päikene. Varjus kasvades õitseb rodo kehvasti.

Enne istutamist võta taimed potist välja ja haruta juured lahti, vastasel juhul ei pruugi taimed esimesel aastal hakata hästi juurduma. Istutusauk peaks olema poti suurusest mitu korda suurem. Näiteks 30 cm läbimõõduga taimepotile oleks vaja kaevata 60-80 cm diameetrine ja vähemalt 45 cm sügavune auk. See on vajalik selleks, et saaksid täita augu taimele sobiva mullaga. Pärast istutamist kasta kindlasti taime ja pea meeles, et rodode narmasjuured on õrnad, seega ära tambi mulda taime ümbert kinni. Piisab tugevast kinni vajutamisest.

Väetamine

Esimesel aastal lase taimel juurduda ning ära anna taimele väetist. Kui soovid taime ikkagi väetada, siis anna taimele augustis fosforit ja kaaliumit. Ära anna taimele hooaja lõpus lämmastikku, sest lämmastik soodustab taimede kasvu ja taimed ei puitu talveks ära. Fosfor ja kaalium muudavad taime külmakindlamaks. Järgmisel kasvuaastal alusta rodo väetamist maikuus näiteks vees lahustuva kompleksväetisega, mida on kõige kergem kasutada. Sega 1 g väetist 1 l vees, siis ei ole oht, et põletad taime juured ära.

Talvine hooaeg

Rododendronitel on väga pinnapealne juurestik, mis teeb isegi vanade põõsaste ümberistutamise kergeks. Pärast istutamist lisa maapinnale 5-8 cm paksuselt multši ning talveks lisa multši umbes 5 cm veel juurde. See on vajalik selleks, et juured ei külmuks talvel ära.

Rododendroneid on väga lihtne kasvatada, neid ei ole vaja tagasi lõigata, kuid kõiki rododendroneid on vaja kevadise päikese eest varjutada veebruaris-märtsis kuni lume sulamisenil.

Suvehaljad rodod on vähem hoolt vajavad, kui igihaljad. Suvehaljastest rododest on kõige külmakindlamad kollase- ja oranziõielised, igihaljastest aga lilla- ja punaseõielised.

Rododendronite kasvuaeg on vähemalt 30-50 aastat.

Haigused

Rododendroni lehed näitavad kohe ära, kui taimel on midagi viga. Kõige sagedasemaks haiguseks on seenhaigused, putukad hävitavad rodosid harva. Suuremat osa seenhaiguseid saab ravida bordoo vedelikuga pritsides.

Üldiselt rodod haigeks ei jää, kui kasvukoht ei ole liiga niiske ja nad saavad piisavalt päikest.

Vali enda aeda lemmikrodod siit.