Kõrgus 60-80 cm, laius kuni 40-50 cm. Põõsas püstise kasvu- kujuga, tugev kuid kompaktne. Selle romantilisele ilule on raske vastu panna, kui põõsad katavad end tihedalt kerakujuliste roosade täidisõitega (5-6 cm), mis on kogunenud suurtesse kobaratesse. Õitseb alates juunist rikkalikult läbi suve. Ei lõhna. Väga vastupidav haigustele, hea külmakindlus. Ilmastikukindlad õied. Sobib kasvatada üksikult või väiksemas grupis.

Kasulik info

Rooside kasvukohaks valitakse tuulte eest kaitstud päikesepaisteline kasvukoht. Muld peab olema viljakas ja parasniiske. Liivase maa korral kaevatakse roosipeenra jaoks 0,5m sügavune süvend ja täidetakse rammusa kompostmullaga. Pookekoht vajutatakse 4-8cm sügavusele mulla sisse. Pookekoha katmine mullaga on vajalik selleks, et kui karmil talvel hukkub roosi maapealne osa, siis taastub taim maa sees olevatest uinuvatest pungadest. Samuti arenevad pookekoha lähedal noored lisajuured, mis toidavad taime kultuurosa. Lõika roosipõõsaid! Lõikamata või valesti lõigatud roosipõõsas vananeb juba viie aastaga. Õigesti hooldatud roosipõõsad õitsevad samal kasvukohal rahuldavalt 8-12 aastat, jõulisemad külmakindlad sordid ka kuni 20 aastat. Kata või mulda roosid talveks! Oktoobri alguses või esimeste külmade saabudes mullatakse rooside juurekael koos kärpimisega. Juurekaela ümber kuhjatakse 20-30cm kõrgune mullahunnik. Muld peab olema kuiv. Sageli võetakse muldamiseks vajaminev muld peenrast, kuid kasutada võib ka freesturvast, okaspuu koorepuru, kompostmulda või liiva. Külmaõrnadele roosidele paigaldada oktoobris või novembris, kui maa on veel pehme, ka karkass talvekatte jaoks. Roosidega samasse peenrasse sobivateks taimedeks on kipslill, madalamad kurerehasordid, madalamad astilbe liigid ja -sordid, metssalvei sordid, lavendel, niiskemat kasvukohta vajavad kõrrelised.