Sordi aretusega alustasid Kalju Kask ja Johan Eichfeld Harkus, lõpetas Kalju Kask Pollis. Sordiks registreeritud 2009. aastal. Keskvalmiv sort, mille viljad valmivad juuli teisel nädalal. Viljad on väikesevõitu, ümarovaalsed, mustjaspunased. Viljaliha on tumepunane, pehme, mahlane, vürtsikas. Luuseeme on viljalihast kergesti eraldatav. Sobib nii värskelt tarbimiseks, hoidisteks kui ka sügavkülmas säilitamiseks. Puu on keskmist kasvu, ümara võraga. Saagikas sort, mis oma õietolmuga viljastub osaliselt. Paremad tolmuandjad on ‘Leningradi must’, ‘Dönisseni kollane’ ja ‘Norri’. Talvekindlus keskpärane. Hea haiguskindlusega. Sobib mahekasvatuseks. Poogitud madalale alusele, kasvab kuni 3 meetri kõrguseks.

Kasulik info

Kirsipuule tuleks aias valida päikeseline kasvukoht, mis on kaitstud külmade tuulte eest. Talle sobivad toitaineterikkad, viljakad, lubjarikkad mullad. Hapukirsid eelistavad kergemat mulda ja kõrgemat kasvukohta, neid peetakse kõige tundlikumateks suure happesuse suhtes. Hoolitse selle eest, et esimesel istutusjärgsel aastal oleks muld puu ümber parajalt niiske. Kasta pole vaja iga päev, pigem harvem, kuid põhjalikult (ühe kastmiskorraga 20 l vett). Kui kasutad istutamisel istutusmulda, pole tarvis esimesel aastal puid väetada. Väeta varakevadel viljapuid kasvu ergutamiseks kompleksväetistega, sügisel puitumise ja talvitumise parandamiseks sügisväetistega. Kirsipuude istutamisel tuleb arvestada, et kirsipuud vajavad enda ümber palju ruumi.  Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega.