Eesti autori Kadi Urbase südamlik jõulujutt koerhaldjas Miast, kes elab Jõulumemme ja Jõulutaadiga paksus metsas väikeses majas, kus Jõulumemm koob imeliste kangastelgedega sõnademustrit. Ühel sombusel hommikul, kui Jõuluvana ja Jõulumemm on külla läinud, lesib Mia aknalaual ja jälgib, kuidas maja seinakella seierid küpsevad. Seda on alati põnev jälgida, sest Jõuluvana ajanäitaja ei ole mingi tavaline kell, vaid poolik õun, kus aega tähistavad seemned õuna südamikus. Iga tunni alguses on seemned pisikesed ja valged ning mida rohkem tunni lõpu poole, seda suuremaks seemned kasvavad ja seda pruunimaks need muutuvad. Kui tund saab täis, on õunaseemned juba päris suured ja pruunid ning õunavars teeb ikka pomm-pomm ja pomm-pomm. Mia läheb maailma parimat kingitust otsima. Ta kohtab teel mitmeid värvikaid tegelasi, sealhulgas hobuseid, mängulustilisi tüdrukuid, käsitöölisi, metsavahti ja seppa. Vahepeal tabab Miat pahurusehaigus ja ta teeb pahandustki, ent kõik lõpeb hästi ning juba varsti kogub Mia jõulusoove. Ta mängib Päikesejänkuga, kohtub kingitusekirstu ja metsavanaga ning lendab lohe seljas Lapimaale külla Jõuluvana vennale. Mia ja metsarahva muudest töödest ja tegemistest ning põnevatest juhtumitest loe juba raamatust!